ĐĪāĄąá;ū˙ ū˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙ũ˙˙˙Uū˙˙˙V  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTWū˙˙˙ū˙˙˙XYZ[\]ū˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙Root Entry˙˙˙˙˙˙˙˙ ĀF†jÃģ@CompObj˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙bWordDocument˙˙˙˙˙˙˙˙¯ObjectPool˙˙˙˙†jÃģ†jÃģū˙˙˙ ū˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙ū˙ ˙˙˙˙ ĀFMicrosoft Word 6.0 Document MSWordDocWord.Document.6;ū˙ ū˙ ā…ŸōųOhĢ‘+'ŗŲ0Œ ˜Ü $ H l´ Øü  Dh˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙C:\WINWORD\TEMPLATE\NORMAL.DOT Rein Helme Rein Helme@†#×÷eÃģ@ÜĨe3Ā eŗ ¯ŗŦjŦjjŦjŦjŦjŦjŦD­D­D­D­D­D­ N­D­đŽ1j­j­j­j­j­j­j­j­•­—­—­—­˛­BŽŌŽ!¯Tu¯(đŽjŦj­QRj­j­j­j­đŽj­jŦjŦj­j­j­j­j­j­jŦj­jŦj­•­~ŦJČŦ|jŦjŦjŦjŦj­•­j­+j­ Tanel Rôigas. Etüüd. (NB! Selle jutu toimumissituatsiooni kohta on olemas sissejuhatus "MF_INFO.TXT") Pärast hoolikat radarikontrolli jôudsid nii Ray kui ka Frank veendumusele, et midagi laevasarnast lähedalasuva planeedi ümber polnud. Ray lülitas automaatika sisse ja môlemad suundusid meeskonnaruumi. "Kohati tuleb tahtmine sulle su zestide eest vastu molu anda," tähendas Ray,vaadates, kuidas Frank end tugitooli sätib. "Mingis ajaloolises filmis oli üks samasuguste kommetega krahv..." "Vaata aga vaata, mis pahnaga sa vabal ajal tegeled," nentis teine. "Mis nendesse filmidesse puutub, siis üks ajaloolane, keda ma Keskplaneedil kohtasin, pani mulle südamele, et ma ei usaldaks ühtki olustikku, riidehilpu ega ammugi süzeed ainsaski ajaviiteteoses, mis käsitleb kaugemat aega, kui kakssada aastat tagasi. Ma arvan, et zestid vôib olustikuks lugeda." "Vaadake komandör Hairlow` kangelastegusid," resümeeris Ray. "Eriosakond, nii nagu ta on. Ühe seeria ma jaksasin isegi ära vaadata, kuigi igav oli. Sulle kuluks ka ära, k o m a n d ö r Steen, seal olid nii liigutavad stseenid suhetest oma alluvatega..." Frank ohkas. "Olgu, siin planeedil katan su iga hädaohu korral oma rinnaga. Nüüd oleks igatahes aeg panuseid teha. Mina pakun, et hüpnokiirgur hakkab siinse keele peale streikima - planeet on kahtlaselt roheline." "Humanoidid," lausus Ray kaalutlevalt. "Sinised," täiendas Frank. "Mitte mingit kosmosetehnikat." "Stopp, nii pole aus. Radariandmed kinnitavad, et ei ole." "Paks helesinine diktaator massiivsel troonil," tegi Ray uue pakkumise. "Looduslapsed," vaidles Frank vastu. "Sealjuures kalurid - kütid, ilma igasuguse pôllumajanduseta, banaan puu otsas ja aborigeen, suu lahti, all." "Suur priraadilaevastik seilab piki kaldaid." "Kuus täis,aitab. Anna ülesandepakett." Halva uudise tôi Keapile tema lemmiklaps Lik-Gen. Heledanahkne, sihvakas, siniste silmadega nooruk ulatas rahva armastatud heategijale kile fotoga. Pilt oli kahemôôtmeline ja ebaloomulikes värvides, kuid Keap muutus näost. Ta ütles midagi, millest Lik-Gen aru ei saanud - ent nooruk aimas. Emakeelt ei rääkinud Keap kunagi. "Frank Steen ja Ray," sônas ta seejärel. Kuna hääldus oli kohalik, taipas Lik-Gen, et tegu on nimedega. "Nii, nüüd on häda majas. Vôtke oma korravalvurid, ja pange jälgima, kellega nad kokku puutuvad. Ühtki meest ärge seltskonda sokutage, nemad taipavad jalamaid. Ja kutsuge ohvitserid kokku. Kui kusagil on näha tundmatut tehnikat, teatage kohe mulle. Need kaks tüüpi on ülimalt ohtlikud." "Aga nad on ju teiesugused," ütles Lik-Gen imestunult. "Minusuguseid on väga erinevaid," ohkas Keap. "Olgu, nüüd tuleb nii môndagi rääkida..." Keap viskas lauale pikliku karbi ja surus hooletult oma liistakul nuppu. "Palun. Kôige ehitum neist on valitsusjuht... ma ei mäleta tema nime. Ainus erariides inimene grupis ongi Frank Steen. Pilt tehti planeedi esimese kosmosejaama valmissaamise puhul." Toas oleks nagu viibinud veel kuus inimest. Lik-Gen teadis teiste Keapi veidrusi puudutavatest juttudest hologramme küll juba ette, kuid kujutiste tôepärasus ruumis üllatas teda ikkagi. Esiplaanil seisis valitsusjuht. Tema valvsalt fotogeeniliseks seatud ilme meenutas noorukile pärimusi koduplaneedilt, kunagist nüüdseks juba unustusse vajunud riiklikku süsteemi, regaalidki erinesid vanadest piltidest vaid kujult ja paigutuselt riietusel. Viimase lôige oli lôivu maksnud kohalikele traditsioonidele mugavuse ees. Neli vähemate kaunistustega meest tuletasid samuti meelde vanu pilte: milleski omavahel sarnased hallid näoilmed; sisseharjunud kehahoiak - mehed, kes on rahva poolt esiletôstetud , seisavad tema eest, toetades juhti ja teades oma kohta. Kuues inimene erines ülejäänudest igati. Kôigepealt jättis selle mulje loomulikult riietus. Ta kandis tunduvalt mugavamaid ja ilma igasuguste eraldusmärkideta rôivaid, polnud kammitsetud hoiakust ja ka tema näoilme vajas pôhjalikumat analüüsi. Kôigepealt, erinevalt ülejäänudest pildil, ei püüdnud ta oma olekuga ilmselt mitte midagi väljendada. Mehel olid küllalt vabas soengus tumedad juuksed, kandilisena tunduv nina ja lähemal vaatamisel veidi igavlev pilk. Uskudes lôua väljendusrikkusesse, vôis Steenile omistada küllaldase enesekindluse, kuid ka siit polnud leida erilist esiletükkivust. Mehe suujoon paistis pildil väljendavat teatud kärsitust. "Mida selline ilme tähendab?" môtiskles Lik-Gen valjusti. Keap reageeris peaaegu kohe. "Ükskôiksust," ütles ta kôveralt muiates. "Meil on seda küllalt raske môista, aga Franki ei huvita selline protseduur, ilma milleta valitsusjuht oma olemasolu ette ei kujuta. Milleks talle mingi kolkaplaneet, mida tähendakski uudistesaatesse sattumine riigipea kôrval? Tal pole ju üldse mingit pistmist selle planeedi elanikkonnaga, kelle huvides too show käib, tema täidab oma ülesannet." Lik-Gen jalutas üle toa ja vaatas Steeni kujutisele otsa. "Kas ta esindab kedagi?" päris ta môistmatult. "Nii?" Keap ohkas. "Sellest ongi eelkôige vaja aru saada," ütles ta. "Frank Steenil pole taskus uhket pitseritega mandaati - muidugi vôib ta selle endale valmistada, kui ta arvab sellest endale tulu tôusvat. Tema ja temasugused opereerivad terve galaktikaga. Muide, just tänu sellele mentaliteedile on meil vôimalik, kuigi üpris ebatôenäoline, neid lüüa." "Järgmine foto. Klassikaline operatsioon Ecco -5`l. Esiplaanil Steen, taga tema partner Ray. Operatsioon oli Steeni jaoks môneti ebatüüpiline, Eriosakonnal leidub küll ja küll paremaid terroriste, Frank on rohkem intellektuaalsete ülesannete jaoks. Tuli hôivata teineteist dubleerivad satelliit vôi planeedil asuv baas. Kuna Steen ja Ray olid seal ainult kahekesi, pidid nad lôpuks taanduma. Riist, mis Ray`l käes on, kujutab endast tüüpilist MF multirelva - suure laskevôimsusega kuulipilduja ning laser, paigutatuna ühte kesta. Pilt on tehtud nende endi poolt." Sedapuhku hôlmas hologramm ka ruumi. Keapi tagasihoidlikust toast oli saanud mitmete pultide ja ekraanidega ruumika saali osa. Frank seisis kergelt muiates ühe seina juures, valmistudes mingit klahvi puudutama. Taamal istus teine noormees üpris mugavas asendis toolil, olles toetanud aukartustäratava välimusega relva tooli najale. Kaaslane oli Frankist veidi pikem ja veelgi vähemütlevama näoga. Üsnagi huvitav kuju see Ray," tähendas Keap. "Ainuke teadaolev inimene, kes Frankiga sôbrustab. Ray on pôlvkonna vôrra hiljem koolitatud, juba kaasaegses môistes eriosakonna väljaôppega." "Kas Steen siis pole?" imestas Lik-Gen. "Steeni koolitati veel impeeriumi ajal, Eriosakond alles kujunes välja," selgitas Keap. "Praktiliselt on Steenil kaks haridust - tema ôppeaeg langes MF reformidega kokku. Eriosakonda vajas just Maa Föderatsioon, impeeriumiajal aitas sôjaväestki. Ray on saanud juba täisväljaôppe Eriosakonna stiilis." "Nüüd üks ebatavaline pilt - koht sama, lahing välioludes. Frank hoiab siin relva käes. Arvestades, et Zen - 3'l tulistas Ray Franki kattes surnuks nelikümmend kaks sôdurit, pole Frankil ka olulist vajadust kuulipildujaga ringi käia. Siit järeldus - proov Franki ootamatult maha lasta ei tasu vaeva, vähemalt mitte eeldusel, et ta seda kas vôi aimata oskab. Ray tapab kas vôi mônisada eraisikut, kui need talle tuletrajektooril ette jäävad." Lik-Gen vaatas Keapi môtlikult. "Aga mispärast te üldse eeldate, et nad on vaenulikud?" päris ta seejärel. Keap muigas jälle kôveralt. "Sellepärast, et nad on Eriosakonnast," vastas ta siis. "Sellisel planeedil saab neil olla ainult üks ülesanne - rikkuda Maa Föderatsiooni "Deklaratsiooni neutraalsetest välissuhetest", mis sätestab, et Maa Foderatsioon ei sekku nende planeetide siseasjadesse, kes ei soovi selleks sôlmida lepinguid, Kôige tôenäolisemalt leidis valitsus, et siia on sobilik rajada sôjaväebaas. Frank ja Ray on siin selleks, et saavutada planeedi rahvajuhtide nôusolekut - vôi näiteks panna pukki juhid, kes nôusoleku annavad. Kui nad sellega hakkama saavad, pole see neil esimene ega viimane kord." "Kas Eriosakond sellega tegelebki?" "Oh ei. Nad tegelevad kôigega. Piraatkaubandus Galaktikas, opositsioon Maa Föderatsioonis, kiilu ajamine kôigis süsteemides, mis vôiksid MF vastu ühineda, omaaegse lahingutest jäänud sôjatehnika äravarastamine leidjate käest - ühesônaga kôik, mida MF seaduste järgi sôjavägi teha ei tohi. Ametlikult on Eriosakond midagi kunagise kriminaalpolitsei sarnast ning arvukad filmid keerutavad nende ümber kena ôilsuse ja vapruse kookoni." Keap tonksas veel kord küünega tal peos olevat liistakut ja tuba sai endise kuju. "Aga... Tohib asjasse mittepuutuva küsimuse esitada? Te olete tohutult ära teinud meie planeedi tehnika arendamiseks, aga näiteks needsamad ruumilised pildid..." Keap ohkas. "Kui mul poleks noorusaegadel saadud tehnilist haridust, jäänuks teie ônnis planeet ka firmast "Keap ja Co." ilma. Ma olen nii pagana kaua Eriosakonna instruktorina töötanud, et tundub isegi hea, kui palju ma meie tehnikast lahti olen môtestanud ja suutnud siin tootmise korraldada. Hologramm on kasutajale küll tohutult lihtne, ent välja môelda minu jaoks ületamatu. Lôpuks kujutab ta endast ainult mänguasja, aga kui palju on juba kas vôi minu laevas asju, mida läheks siin hädasti vaja..." Muidugi, kui saabub MF, saate mänguasju enam kui küll. Teie pôlvkond on vôib-olla rahul, järgmine juba mässab ja taotakse maa sisse ning ainult pagan teab, milliseks kujuneb kolmas pôlvkond, kui selline üldse muidugi tuleb..." "Ray, ära jonni," tähendas Frank skeptiliselt. "Siin o n midagi viltu," jäi Ray enda juurde kindlaks. "Tehnika peaks isoleeritud planeedil kindlasti erinema meile tuttavast disaini poolest, rääkimata juba siinse arengu ebaühtlusest. Just nagu oleks keegi vôtnud peotäie leiutisi kusagilt kultuurist ja siia maha visanud. Aga kus on tolle kellegi jäljed? Kus on püstitatud suure kollasenäolise mehe ja tema sigarikujulise raketi monument?" "Sina peaks küll rahul olema," ühmas Frank."Paarkümmend opositsioonimeelset kôlupead meil juba on, ja riigipöörded on just sinu eriala. Aga kollasenäoline... Piraadid need ei ole, ideedemüük pole nende moodi, liiati oleks nad siia kaubanduskeskuse rajanud. Aga hoopis rohkem häirib mind siinne paadunult demokraatlik môtteviis. Äärmiselt mandunud ühiskond!" Meeldiv paigake vanaduspuhkuseks," tähendas Ray."See rass eksisteerib oma praeguselgi tasemel arvatavasti vaid tänu sellele, et esialgu teda banaanipuu juurde ei lastud." "Selles vanaduspuhkuse môttes midagi on," arvas Frank. Nad olid end küllalt mugavalt sisse seadnud, otsides esialgseks peatuspaigaks asustuse ääreala. Juba esimestest kontaktidest aborigeenidega taipasid nad, et mahuvad, hoolimata oma tumedamast nahavärvist ja veidratest jäsemetest, küllalt hästi kohalikku filosoofiasse. Paari nädalaga olid kohalikud nad omaks vôtnud. Planeedi loodus meenutas tôepoolest maalilist kaitseala, tôsi, seda ühel kontinendil. Ainuke rass oli kulutanud peaaegu kolmandiku oma eksisteerimisajast, enne kui jôudis läbi vulkaanilise pôrgumôllu ja parajalt suure ookeani ületamisel välja teiselt kontinendilt tôotatud maale. Tänu "banaanipuule", nagu Ray väljendus, lokkasid päris mitmed usundid, mis mônesaja aasta eest lubaduse maapealsest paradiisist edukalt täitsid. Rass ise nägi välja küllaltki humanoidne, kuigi erines inimesest tublisti. Esindaja oli veidi pleekinum ja tunduvalt pikem, varustatud hoopis liigestatumate kätega ja nende jaladki olid reliktina haardevôimelised. Usklikena ei pidanud aborigeenid pärast uue ala hôivamist sôdu. See oli rahvas, kellel oli aega küll ja küll. Pärandina edasiantud hierarhiast oli siiski midagi säilinud, nii mônigi traditsioon ei meeldinud kôigile ja Frankil läks peatselt korda koondada enda umber grupp noori, kel muutuste vastu midagi polnud. Nende suhtumine sôjasse ja vägivalda oli aga nii eitav, et Frank tundis end kohapeal tammuvat. Keap ohkas sügavalt. Mônes môttes oleks praegu kergem, kui ma omal ajal laeva ôhku lasknuks, nagu kavatsus oli, môtles ta. Nüüd vôiks rahulikult oodata, kuni andekas poiss Steen mulle käe ôlale paneb. Ent laev on alles, relvastatud, ja järelikult tuleb vôidelda. Rohkem ei ohka, ütles Keap iseendale ja torkas identifikaatori luugi kôrvale pilusse. Teine plaan oli mul ju edasi sôita, kui MF planeedile jôuab, meenutas Keap. Teadsin liiga hästi Eriosakonna süsteemi ja uskusin, et kakelda pole môtet. Aga ma olen nende aastatega juba liiga vanaks jäänud, mul on soliidne positsioon ja mulle meeldib see planeet. No oota, andekas poiss, küll ükskord ka sulle labaruu pähe kukub, lôpetas Keap oma môtiskluse kohaliku kônekäänuga. Ta seisis oma laeva juhiruumis ja lülitas peapuldi sisse. Hüperruumimajakas tuli peaaegu kohe kuuldele. Keap muigas. Härra Keaton oli omal ajal teinud vea, jättes Keapi eriosakondlase koodi anulleerimata - Eriosakonna infokanal andis traditsioonilise signaali valmisolekust. Viie minutiga sai Keap teada, mida Frank Steen planeedilt otsis. Siinses galaktikanurgas, vaid kaheteist valgusaasta kaugusel oli kahjutuks tehtud piraadikeskus. Kellegi rinda riputati aurahasid, Eriosakond pälvis tänu, sôjavägi oli, nagu alati, tasemel - ja samas teadis Keap, et keegi sai Eriosakonna mugavas majas, MF administratiivkeskusel Keskplaneedil pähe. Keskus oli olnud suur - järelikult juba pikemat aega oli kellegi tähelepanematuse tôttu kahjustatud MF majandushuve. Oigupoolest olid piraadid, hoolimata oma poeetilisest nimetusest, lihtsalt kunagised MF kodanikud, kes leidsid, et ilma emamaa kontrollita on äri ajada tunduvalt tulusam vôi vähemalt vabam. Osa hankis oma kaupa küll ka ehtsal piraadikombel, kuid, mis peamine, keegi neist ei tahtnud midagi teada MF juhtivast osast galaktikas. Nad rikkusid majandusembargosid, toetasid lausa mässajaid - ja loomulikult müüsid kôike odavamalt, kui MF. Niisiis, vältimaks MF huvide edasist kahjustamist, tuli kusagilt keskuse ümbrusest leida kohta MF sôjaväebaasile. Keap kehitas ôlgu ja nentis, et oli ôieti arvanud. Huvitav, mida kuradit ma selle laevukesega ôieti peale hakkan? môtles Keap äkki vihastades. Steenil on korraks vilistada, ja maandub patrull täies aus ja hiilguses, viis suurepärast ja läbiproovitud sôjalaeva, pardal kohusetundlik käske ootav meeskond... Ta ei vilista, lohutas mees end ebakindlalt. See oleks agressioon ja just seetôttu ongi siin vaid Frank ja Ray... ja ta ei vilista ka seetôttu, et see näitaks tema mittehakkamasaamist. Aga ta saab ju hakkama, môtles Keap pealetükkiva ôudusega. Ma olen teda ju isegi koolitanud. "Vait, vanamees!" käratas ta samas valjusti. "Sina, eriosakondlane, oled nüüd patrioodi rollis, ja oska siis olla!" Hetkeks tundus Keapile midagi veidrana. Siis ta taipas. MF's valmistatud laeva ruumides ei kajanud. Oi naiivsust ja barbaarsust! No on alles planeet! "Staap on koos," teatas Lik-Gen. Keap nentis môttes, et kui Steeni operatsiooni nurjaajamisel pole seni muid edusamme, siis vähemalt usaldus tema, Keapi vastu on märgatavalt kasvanud. Eriosakonna komandör-instruktorist mingi planeedikese vägede staabiülemaks - milline karjäär... Keap vaatas oma vôitlejaid küllalt kinnisel ilmel. Kui olla humanist, peaksin ma nad viisakalt kodudesse tagasi saatma, arutas ta endamisi. Siin nad istusid, mööda Keapi laeva meeskonnaruumi laiali, harjumatud laigulised riided seljas ja päevinäinud torud vöödel rippumas, kôige erinevamas vanuses ja küllap ka kôige erinevamalt asjasse suhtumas. Planeedil oli pärast paradiisi kättevôitmist säilinud traditsioonina isegi teatud vôitlusvôime. Kuigi relvi enam ei toodetud, säilitati olemasolevad. Rahvaarvu kasvades kahanes pidevalt sôjaväelaste meessoost järeltulijate hulk - traditsiooni järgi pidi relvaga ümber käia oskama vaid vanim poeg planeedil esinevas perekonna analoogias (see süsteem erines Maa omast tublisti). Keapi staapki oli formeeritud pôlvkondadetaguste sôjaliste juhtide järeltulijatest. Mingeid juhtimiskogemusi neil muidugi ei olnud, kuid ranged pärimisreeglid tegid vôimatuks kedagi teist kasutada. Kokkuvôttes - sôjategevus härra Steeni ja tema vôimalike toetajate vastu pidi ainuvoimalikult kujunema lühikeseks ja hôlmama väikest arvu inimesi, nii et vajadust armeetaolise struktuuri järele Keapil ei olnud. "Esimene samm, mille me astume, on küllalt lihtne," alustas Keap. "Nagu teada, on härra Steen kaasa haaranud umbes paarkümmend tegelast kohapealt. See jôuk tuleb likvideerida. Kui Franki ja Ray'd nendega kaasas pole, on teostamine küllalt lihtne. Tôsi, kuna Steen on nad vôib-olla relvastanud, ei saa lahingut korraldada, vaid nad kôik tuleb hävitada äkkrünnakuga. Kogunevad nad tavaliselt Uhri juurde, see tähendab, et sealt väljumisel tulebki nad maha lasta. Selle, et neid kahte pole ulejäänutega koos, korraldan ma ise."Keap jälgis oma sônade môju. Kas nad on vôimelised inimest tapma, môtiskles ta. Tôsi, kiskjaid nad hävitavad, Steeni pihta laseksid küll - aga need relvastatud tüübid on mi nu komandöride rassi esindajad. Nende seisukohast muidugi midagi marutôve taolist, aga tappa? Mehed vaatasid oma tumedanahkset heategijat tuimade nägudega. Temaga ei vaielda, teadsid nad. Ta oli eksimatu, ta polnud kunagi varem peale surunud, käskinud - ent nüüd oli see loogiline. Keap oli neile tuhat korda tôestanud, et vôimatu on vôimalik, et nende teadmised vôivad olla valed, et ravimatu on ravitav ja väärtusetu on väärtuslik. Eksisteeris olukordi, kus üks pidi juhtima - nagu eksisteeris jumal teab mis väärtusetust jamast toodetud kerge ehitusmaterjal, arstivad masinad, asemelepandavad silmad ja kôik muu, mida ei tuntud planeedil enne Keapi valge laeva maandumist. Järelikult tuli tappa. "Niisiis, nüüd vaatame Frank Steenil, Ray'l ja meie noortel vôimalikult olemasolevat relvastust," jätkas Keap, kui tema plaanile vastuväiteid ei tulnud. "Mul pole neid küll kuigi palju, aga operatsioonideks jagub..." "Meie aktsiad lähevad ülesmäge," teatas Frank uksest sisse astudes. "Meie lambakari relvastub ja on kenakesti organiseerunud." "Kus sa jälle jôlkusid?" päris Ray tülpinult. Siinne tegevus ei vastanud tema môttelaadile. "Kôndisin ümber linna. Seal on sisse seatud terve armaada mingeid valveposte väga koledate torudega." "Ükskord jääd sa minuga nôusse," tähendas Ray. "Millegi nii rumala peale aborigeenid küll oma peaga ei tule. Muide, mida sa môtled meie aktsiate ülesmineku all?" "Sedasama," lausus Frank süngelt muiates. "Varsti näed. Muide, meie kaastöölised lüüakse maha. Need mehed olid seal selliste nägudega, et nad kasutavad oma torusid, ja vaevalt et esimene löök meie pihta tuleb." "Siis me peame ju jälle otsast hakkama?" "Vastupidi." Ray ei saanud aru. "Muide, veel üks hea uudis. Meie poisid vôtsid relvad vastu," jätkas Frank mône aja pärast. Ray elustus. "Jah?" "Ma pidin neile tükk aega seletama, et nendega saab ka märki lasta," muigas Frank. "Tôsi küll, demonstratsioon môjus veenvamalt. Pärast tunniajalist paugutamist provotseeris Um-Sijai jalamaid vaidluse, kas selliste mänguasjade omamine ainult pärimisjärgluse alusel on ôigustatud vôi ei. Ma vihjasin, et relvi kasutatakse ka teiseks otstarbeks, ja saatsin nad patrulle vaatama. Tulid, ja olid üpris segaduses. Rääkisin nende lôbustamiseks tükk aega parlamentaarsest süsteemist ja lisasin paar vihjet, mida opositsiooniga aeg-ajalt tehtud on." "Oma praktikast?" muigas Ray. "Ei. Muide, nad ei saanud aru, miks nii tehti. Inimesi ju ei tapeta..." Üle Ray näo jooksis pilv. Keap meenutas. Viimane kohtumine Keatoniga toimus mehe kabinetis. Keap uuris Eriosakonna Komandöri nägu ja avastas kohkumusega, et kortse pole küll märgata, kuid vana sôber hakkab paksuks minema. Soovitaks talle dieeti, môtles Keap masinlikult ja ta pilk langes Keatoni käele. See lebas rahulikult laual, sôrmus sôrmes siramas. Ei värisegi, nentis Keap hajameelselt. "Anthony, sulle ei tundu, et me hakkame vanaks jääma?" "Mina igatahes mitte," mühatas Keaton. Hm, vôib-olla on tal ôigus, môtles Keap. Mina olen ju ainult instruktor, tema aga Komandör. "Palju neid veel aktiivsel tööl on, kellega me koos Eriosakonna rajasime?" "Me ju ise tahtsime, et ta oleks isetäiustuv struktuur," lausus Keaton. "Me järeltulijad on sobilikumad seda juhtima. Siit küll midagi vanadusele viitavat ei leia." Isetäiustuv, môtles Keap. Me ju kôik uskusime, et teame, mida me loome. Tôsi, igaüks uskus erinevalt - Rom pimesi, mina idealistlikult, Eldridge kohusetundliku lootusega helgele homsele. Ainult Keaton ei vaevanud endal ettekujutamisega pead, ja ehk seetôttu ongi meist kôigist kaugemale jôudnud:Isetäiustuva struktuuri juht ja teine mees valitsuses. Meil pole ju tolerantsi, taipas Keap äkki. Too uus pôlvkond hakkab mulle vastu eelkôige sellepärast, et ma ei oska môista ega taluda midagi tôeliselt uut oma koha peal. Tôsi, Keaton omab tolerantsi meist kôigist veel kôige vähem, kuid ta ei tunneta pealetulevat uuena. Kuuldavasti olevat just tema hiljuti Frank Steeni komandöriks teinud, nii et ajaga kaasaminek on täiesti märgatav. "Nii et sina siis pensionile minna ei kavatse," püüdis Keap jutule kelmikat tooni anda. "Ehk lähed veel mônda ülesannetki täitma?" "Nojah, selles môttes pole me ehk tôesti enam need," möönis Keaton. "Onneks on mul alati nooremaid, keda saata. Kohati vaatan neid ja hakkab kahju, et Eriosakonna lôime alles meie. Oleksime saanud parema väljaôppe." Keap tunnetas järsku selgesti, et Eriosakonnas pole tal enam midagi teha. "Mina aga lähen jälle," ohkas Keap püsti tôustes. "Kindlat tooli sulle istumise alla!" "Head kulgemist," soovis Keaton viisakalt. Eh, William, ma räägiksin sinuga hoopis teist juttu, kui meie töötaja aruanne sinu reaktsioonist viimase lojaalsuskontrolli ajal olnuks teistsugune. Aga kuna sa oled endiselt meiega, andestame sulle su jorinad ja nendime, et sa oled tôepoolest vanaks jäänud. Keapi ei hakatud otsima, kuna Eriosakonnas ei osatud kaduma läinud kaubalaeva ja mehe lahkumist seostada. Oma rolli mängis ka Keatoni veendumus, et Keap, kellel raha küll, otsustas lihtsalt kuhugi vaiksesse kohta vanaduspuhkusele minna. Infoteenistusele anti leebe soovitus mehe väljailmumine MF planeetidel registreerida, laev, nagu kôik samasugused juhtumid, kirjutati piraatide kontosse. Keap aga istus oma "Kajakaks" ristitud laevas ja uuris perifeeria kaarti. Tal vedas - juba kolmas planeet, mille ta välja oli valinud, kôlbas elamiseks. Tookordsest oli möödas MF aja järgi seitse aastat. Esialgu hoidis Keap oma identifikaatori abil Eriosakonna kanalit kasutades end Keskplaneedil toimuvaga kursis, kuid ta huvi vaibus järk-järgult. Viimast korda oli ta hüpermajakat kasutanud kaks aastat enne Steeni jôudmist planeedile. Sealt pärinesid ka Lik-Genile näidatavad fotod. Keap nôjatus oma tooli tagasi ja puhkis kaega ule kuiva lauba. Ta tundis kull labi ja lohki Eriosakonna toimikute susteemi, oli osalenud nii moneski vaidluses selle sisseseadmise ajal, kuid pidi nentima, et olemasolev on toepoolest uhelt poolt kullaldaselt informatiivne, aga paraku asjatundmatule piisavalt labitungimatu. Keap taipas uht-teist terminoloogiasse peidetud teenistuskaigu tagapohjast, vois oletada Frank Steenile antud ulesannete spetsiifikat, kuid, tanu seitsmeaastasele eemalolekule Eriosakonnast, teadmata MF poliitika viimase aja hoovusi, muutus tekst tema jaoks ikkagi abstraktseks. Vaid nii palju oli ilmne: Frank Steeni eluloos peitus paari aasta taga ulesanne, mis oli taiesti salastatud (reeglina tabas see saatus kas taiesti voi osaliselt taitmata jaanud ulesandeid); selle jarel ioli noormees karjaariredelil liikunud otsustavalt ules. Loomulikult oli karjaar Eriosakonnas suhteline moiste; juba loomisaegadel voeti suund igasuguse hierarhia vastu - nii, nagu Keaton omal ajal Steeni Eriosakonna komandoriks tegi, nii oli ta selleks ka jaanud, samuti ei markinud midagi Steenile antud autasud; ent Keap oskas piisavalt hasti noormehe edukust valja lugeda ulesannete eriparast ja suhtelisest vabadusest, mis Frankile nende taitmisel jaeti. Too ebaonnestunud ulesanne oli Frankile mingitmoodi toniseerivalt mojunud. Veelgi enam, Keap luges salvestusest valja, et Frank oli enda asukoha Eriosakonnas parast salastatud juhtumit osanud paika panna. Mitmed tema ulesanded noudsid kullalt head oskust mangida dissidenti - Keap teadis hasti, et ainult naitlemisega edu ei saavuta. Frank oli joudnud otsusele teenida oma susteemi, hoolimata sellest, et ta oli nagema oppinud selle puudusi. Sellise mehega on voimatu kokku leppida, motles Keap nukralt. "Ta on ikka seal," tahendas Ray hajameelselt. "Oled kindel, et ilma mingi kahurita?" paris Frank hairitult. "Taiesti." Frank ja Ray kasutasid inimeste mugavust, kellel on vahepeal rohkesti aruandlust ja kes sellest moneks ajaks paasenud. Peale relvade polnud nad oma ajutisele elamispinnale laevast midagi kaasa votnud. Ray oli endale ules seadnud lamamistooli - tanu liikuvamale kehaehitusele aborigeenid sellist asja ei tundnud, kuid kohaliku moobli mati-padja ristsugutistest komponentidest sai nii mondagi kombineerida. Frank, viitsimata vaeva naha, kuhjas endale kokku midagi vooditaolist ja lebas, seadnud nou kohaliku joogiga kaeulatusse. "Laheneb," teatas Ray lakooniliselt. Aborigeen, kes juba pool tundi nende tagasihoidlikku maja pidamist piiras, oli otsustanud tegudele asuda. Miski kukkus matsatades elamu sissekaigu juurde. "Pageb," kommenteeris Ray. "Kumb pusti touseb?" Nad uurisid saadetist molemalt poolt. Seejarel vaatasid nad uksteisele kullaltki jahmunult otsa. Esimesena koneles Frank. "Niisiis, sul oli oigus," vottis ta kaotuse omaks. "Aga seda ei oodanud sina ka, et kohalviibija on Maa Foderatsioonist?" "Nous," noogutas Ray. "Mida see peaks tahendama?" "Otseselt? Muidugi labiraakimisi. Pluss vihje, et oleme vooras liivakastis. Kohtumispaik on muidugi hea, nii et esimene mote - loks. Teisalt, kuna noutakse meid molemaid, jaab uskumatu variant - ta tunneb meid." "On veel uks," utles Ray. "Meie jouk." Franki naole tekkis muie. "Loodame," utles ta siis. "Mida?" Frank ei vastanud. Nôgu oli perfektne lôks - seda aga moodsa relvastuse môistes. Frank Steen lendas sellest "herilasega" küllalt kôrgelt üle, et märkamatuks jääda, ja mône aja pärast uurisid môlemad saadud ülesvôtteid. "Suurepärane," nentis Steen."Piisab kolmest "herilasest" vôi ühest "kutsikast", et me kunagi enam sellest nôost ei väljuks. Ainuke küsimus - kumbagi pole siinkandis nähtud." Ray mühatas. Nôo nôlvad olid taimestikust hôredad, môni üksik pôôsas välja arvatud. See-eest oli kokkulepitud kohtumispaik, nôo keskosa, üpris metsistunud ja tihe. Frank projekteeris hologrammi toa keskel veidi suuremaks. "Kasvôi helikopteritega," tähendas Ray."Neid ka pole näha." "Ütleme, iga puu taha mees ühe siinse toruga," môtiskles Frank edasi."Tobe, me tuleme ikka välja. Niisiis, minu arust me läheme. Sina jääd siia (ta osutas käega), tulepositsioon on hea; lähed varem kohale. Mina tulen siit. Ühtegi kohalikku tappa muidu, kui äärmise vajaduse korral ei luba. Kohtume... ütleme, et siinsamas. Liigume." "Jah, komandör," urahtas Ray pilklikult. Kogemused olid teda juba ammu veennud, et Frank teab, mida teeb - kuigi pidi ilmtingimata ohtu seadma just iseenda. Jalutuskaigul kokkulepitud kohta ei märganud Frank ainsatki inimest. See süvendas veelgi tema veendumust, et tegu pidi olema lôksuga. Keegi oli tema teelt ära koristanud igasugused vôimalikud kôrvalejuhtivad asjaolud; veel eile oleks Steen sattunud vähemalt ühele patrullile. Kes sa ka ei oleks, igatahes me mängime, môtles Steen. Eemal jäid puud hôredamaks; Frank oli nôkku jôudmas. Keap arvestas küllaltki peenelt - ta polnud asjata eriosakonna instruktor. Frank ja Ray p i d i d ära tundma lôksu. Sellest tulenevalt oli ainuvôimalik, et nad lähevad lahku: üks, loomulikult Ray, katab. Keap valis nôo valja just seetôttu, et ta teadis, kuhu Ray end seal sisse seab. Olnuks Keapil vôimalik, rünnanuks ta "Kajakal"; üksinda polnud aga môtet proovida. Keapile ei tulnud seitsme aasta jooksul môtetki kedagi kohalikest ôpetada "Kajaka" relvastust kasutama. "Miks just nii?" päris Lik-Gen, kui Keap talle oma plaani selgitas. "Väga lihtne," vastas mees enesega rahuloleval toonil (Keapil polnud pooltki seda usku oma operatsioonisse, mida ta demonstreeris oma kaasvôitlejaile). "Peamine on Steen. Me peame ta tapma, me ei suuda seda, kui teda kaetakse - järelikult tuleb nad lahutada. Ning teie hooleks jääb Steeni grupp." Steen jäi kallakule seisma. Ta ei märganud ikka veel kedagi. Kuid nüüd ta juba teadis. Varitsus ei oodanud, vaid tuli tema järel. Milline vôis olla signaal, märkimaks, et ta on nôos? Seda Steen ei teadnud, niisiis tuli ikkagi laskuda. Plahvatus nôo otsas tegi Frankile olukorra selgeks. Môttes kirudes kahlas ta oksi eemale lükates läbi vôsa. Ray sai ka ilma temata suurepäraselt hakkama, pealegi ootasid vastased teda sinna: minna ei tohtinud. Veel üks valang kôlas, imelikult plaksudes môni aeg tagasi nii vaikses metsas. Frank muigas. Loomulikult oli Ray elus. Hetkeks tabas Franki kôrv justkui vaikset laskude kaja hoopis muust suunast. Vôit, môtles ta kahjurôômsalt. Esimene tema pihta sihitud lask läks kaugelt mööda, olles justkui hoiatus: tule-tule, me juba ootame. Frank kummardus veidi ja vôttis pôuest püstoli. Ma lähen siit välja. Keap vandus môttes ja hoidus hoolega zestidest - kohalikud taipasid neid liiga hästi. Kuidas ta vôis unustada? Nad ootasid viiekesi, relvad välja sihitud sinna, kust pidi saabuma Frank, appi oma sôbrale, kes asus hoopis halvemas olukorras, hästirünnataval positsioonil. Kuid Frank ei tulnud. Millegipärast ei soovinud ta vastu astuda niivôrd hästiplaneeritud surmale - ja Keap taipas oma viga. Ei, Frank polnud lôksu läbi näinud, samuti ei hirmutanud teda maastik - nôo nôlv, kust tema asus läbi murdma, polnud kuigivôrd ohutum, vähemalt Franki andmete järgi. Keap oli laskepositsioonid ette valmistanud alles öösel, endastmôistetavalt teadis ta Franki ja Ray kontroll-lennust üle nôo ja teadis ka, et nad pole seda korranud. Aga Frank môtles oma ülesandele ja jättis Ray teadlikult hätta. Keap polnud küll arvestanud sellise asjade käiguga, kuid pidas siiski varuks mônda varianti. Ray vôinuks midagi tähele panna ja hoiatada Franki; nad vôinuks kôige kiuste valida mône muu paigutuse katteks - Keap oli oma ülejäänud armee paigutanud neid vôimalusi arvesse vôttes. Ettevalmistatud lôksu asemel tuli nüüd ette vôtta tagaajamine, mis aga andis Frankile eelise - Keap, kes ainsana ôieti teadis, kuidas temaga toime tulla, ei saanud asuda kôikjal korraga. Olles lôplikult veendunud, et Frank ei kavatsegi tema lôksu tulla, kamandas Keap oma väed liikvele.Loodetavasti vähemalt noorteoperatsioon sai ühele poole, môtles ta väsinult. "Härra Keap, ta on meil peos," raporteeris Lik-Gen rôômsalt. "Nagu käskisite, piirasime ta sisse. Ta taandus ühte majja kôrvalkvartalis. Nagu te soovitasite, pole me üritanud teda sealt välja tuua." "Sôidame," ütles Keap lühidalt. Masin peatus sujuvalt. Keap heitis pilgu majale ja tema suu kiskus virilale muigele. "Ah et siia taanduski?" utles ta ohates. "Mis auk seal seina sees on?" "Ei tea," vastas Lik-Gen veidi imestunult. "Aga labi ta ei paase, sisse piirasime tihedalt." "Kohe näete," lausus Keap raskelt."Vaadake, see on kasulik oppetund." Lik-Geni hämmastunud silmade all sähvatas august kolm paraleelset kiirt. Vastasmaja sein prahvatas tükkideks ja hetkeks oli ôhk täis laialilendava plastiku kilde. Sôdurid jooksid karjudes laiali. Siis ilmus avausest midagi pikka ja valget. See oli noolja kujuga, kahe kitsa tiivaga kulgedel, sabaga taga ja kabiiniga eesotsas. "Frank Steen, taibukas, nagu ta on, tabas meie plaani ära," selgitas Keap häirimatult. "Riistapuu, mida ta praegu juhib, on MF standartne 12. suurusjargu rakett, hüüdnimega "herilane". Ainus masstoodangus lennuaparaat, mis on ette nähtud atmosfääris tegutsemiseks. Relvastuseks asub pardal seesama kolmekiireline pealaser, mida Frank hetk tagasi kasutas." Lik-Gen vaatas jahmunult, kuidas rakett end horisontaalasendist vertikaali keeras ja sabamootorite sisse lülitudes üles paiskus. Veel hetk, ja ja sôidukist oli näha vaid kiiresti eemalduv tapp. Mullapilv maaris koik juuresolijad korralikult pruuniks. "Kuidas selle asjandusega vôidelda saab?" küsis Lik-Gen, kui ennast koguda oli joudnud. Keap kehitas olgu. "Koige tavalisema kosmoselaserpustoliga," utles ta. "Tosi, peab nentima, et neid meil praktiliselt pole. Samuti on selge, et pustoliga saab seda alla tuua vaid juhul, kui Frank samasuguse aeglusega juhib. Mida Frank loomulikult ei tee, kui teab, et meil on laserpustol. Usna raske kusimus, kokkuvottes." "Palju selliseid Maa Föderatsioonil on?" uuris Lik-Gen süngelt. Keap ohkas. "Pôhimôtteliselt ei oma arv ega hulk tahtsust," vastas ta seejärel. "Igal sôjalaeval on "herilase"ja "kutsika" kohti umbes astavalt meeskonna kolmekordsele suurusele. Kaubalaevades vastavalt kaks, seal, tosi, loetakse ka seisukohti - ohutustehnika. Relvastus on koigil standartne." Ei tea, kui ma talle ligikaudse olemasolevate laevade arvu utleks, kas ta veel viitsiks voidelda, arutas Keap mottes. "Peamine aga on mitte relvastus, vaid need kaks tuupi, kellest on vaja lahti saada. Niisiis, lahing on voidetav," lopetas ta vaitega, milles ise paris kindel ei olnud. Lik-Gen naeratas. Aver ei osanud karta neid kahte meest, kes tema eluaseme uksel seisid. Hoolimata viimase aja sündmustest polnud ta tegelikult veel môistnud hädaohtu, mis peitus teises inimeses. Pealegi ei paistnud nad kandvat ühtegi relva, ja olid kuidagi harjumatult tavalised. Kui meeste silmad pimedusega harjusid, astus üks neist aeglaselt ette ja tegi kôigi reeglite järgi viisakuszesti, millega tuleb austada kaaluka perekonna vanemaid - ehkki temal kui külalisel polnud see kohustuslik. "Te palun vabandage meid teie eluasemel, " ütles noormees tuttava lause. "Teades teie otsustuse jôudu, tulime nôu pärima." Milline kena noormees, imestas Aver. Uus pôlvkond tikkus nii sageli tollesama otsustava nôuandmisôiguse kallale... Alles oma kolm tundi hiljem taipas Aver, et sedapuhku jääb tema ainuisikulisest otsusest väheks. Patt tunnistada, kuid mees oli segaduses. Nad peaksid Keapi poole pöörduma... ent nagu too noormeeski märkis, pole Keap siiski vanem ja pole tal ju tegelikult perekondagi, aga too lugu kuulub ju ilmselgelt just nende kompetentsi. Paljugi meenus tolle jutuajamise käigus Averile unustatut ja ometi kunagi nii loomulikku. Ja paljus selles unustatus oli môndagi, mis noormehe juttu Keapist kahtlaselt näis kinnitavat. ônneks ütles noormees lôpuks ise lahenduse välja. "Me paluksime, kui ehk vanemail aega on, pöörata nende tähelepanu meie probleemile. Kui te meid austate toetusega, julgeksime pakkuda vanematele otsustuse," sônas Frank. Tema näost ei paistnud midagi peale seisusekohasele pöördumisele iseloomuliku. Aver vaikis sündsalt, nagu môtte kaalumisel kombeks oli. "Jah, ma annan toetuse," ütles ta siis väärikusega. Ray mörises môttes. Ehkki Aver polnud märganud relva, oli Ray ainus ülesanne selles vestluses maja ümbrust jälgida ja vajaduse korral Franki katta. Jutuajamine aga oli tema arvates tapvalt igav. Keap muutus päevast päeva rahutumaks. Kôik oli endine. Pärast pilotaazivigureid tiirutas Steen senikaua ringi, kuni leidis Ray, vôttis mehe peale ja kadus. Rohkem ei teadnud Keap kummastki midagi. Steeni grupp maeti kohalikke kombeid ignoreerides; ilmne pôlgus ja kahjutunde puudumine hukkunute suhtes rahustas Keapi täiesti: tema rahvas vôttis toimunut loomulikuna. Noormeestel olid Steeni antud relvad kaasas olnud, kaks neist isegi kiskusid neid enne pihtasaamist välja - süü koosseis oli seega ilmne. Keapi staap ootas uusi korraldusi, patrullidel oli juurde ilmunud tunduvalt otsustavust. Kôik paistis ülesmage minevat, ainult Frank ja Ray olid kadunud. Nad p i d i d kusagilt uuesti ründama! Ja ühel päeval avastas Keap, et tema staap on kadunud. Lik-Gen, kelle Keap oli käskjalana valja saatnud, tuli tagasi täiesti nôutult: perekondades ei osatud midagi öelda. Juba varahommikul olid mehed lahkunud, mainimata, kuhu. Oma staatuse tôttu polnud neil tavaliselt kombekski oma käikudest aru anda. "Alati on kasulik tunda kohalikku hierarhiat," tähendas Frank Steen asjalikult. "Keap jôudis seitsme aasta jooksul selle olemasoluga nii harjuda, et unustas tähelepanu pöörata. Tôsi, vaevalt ta ilma selleta midagi saavutanuks..." "Tagantjäreletarkus," ütles Ray lühidalt. Automaadivalangule reageeris Keap harjumuslikult - viskus oma istekohalt seina äärde pikali. Lik-Gen kummardus ja otsis pôuest kohmakalt püstoli. "Marss teise ruumi," kamandas Keap vaikselt."Esimesel vôimalusel kaod majast... lähed "Kajakale". Mina samuti. Kähku!" Uks lendas hoobist lahti. Keap tulistas ukseavasse ja veeretas end kiiresti üle toa uuele positsioonile - siinsed seinad ei pidanud MF relva valangut. Lik-Gen sööstis nagu vettehüppaja teise tuppa. Keap tulistas ruttamata ja süstemaatiliselt. Ta teadis, Steen ja Ray pidid taanduma. Keapile jäid môned sekundid, ning ta polnud veel nii vana, et poleks suutnud neid kasutada. Relv hambus, käed ette sirutatud, hüppas ta floppi aknast välja. Keap nägi majas toimuvat, nagu vaataks filmi. Laskevalmis relv peos, viskus Ray saltoga läbi ukseava tuppa. Lik-Gen, kuuldes kôrvalruumist heli, tulistas umbropsu läbi seina. Keap lasi Ray 'st mööda. Silmapilk hiljem oli noormees kindlaks teinud, kust tuli eelmine lask, ja vajutas päästikule. Keapi silmad läksid ebaloomulikult suureks. Lik-Gen vankus, püstol pudenes ta käest. Keap jôudis Ray'd silmas pidada ja lasi ôigeaegselt pea maadligi. Lik-Geni kukkumine kôlas ta kôrvus nagu kahuripauk. "Stopp," kostis kusagilt Frank Steeni hääl. Keap roomas majast eemale. Järele ei tulnud kedagi. Kui Keap jälle usaldas püsti käia, oli tema nägu raske ära tunda. Kurat, vandus ta môttes jôuetult. Patrullid, pidev valvelolek - ikkagi tabasid nad mind ootamatult. Lootusetu. Kuid tuleb proovida. Nad on siin, asulas - vôib-olla küll laevaga, aga ikkagi tuleb... "Käed üles!" röögatas patrullijuht Keapi nähes. Keap raputas jahmunult pead. "Tulistan," teatas mees, ja tôstis toru. Keapis ärkas refleks. Nad lasid peaaegu üheaegselt. Eriosakondlasena Keap pidi sellises situatsioonis tabama. Jaht toimus kôigi kohalike poolt vastôpitud julmusevarudega. Keap, silmis hullumeelne pilk, tegi ôppinult metsas haake, vôttis jälitajate indu vahepeal maha üsna muljetavaldava tulega - ja lähenes pikkamisi oma laevale. "Kohal," möönas Ray. "Seal metsatukas." Nad olid Keapi elamu juurest otse "Kajaka" juurde tulnud. "OK, Keap, vôite välja tulla," hôikas Steen. Tema häälest kostis endaga rahulolu. "Meie ei kavatse teid maha lüüa." Keap vankus veidi jalgadel. Tema relv oli alla lastud ja Ray temale suunatud toru märgates viskas mees enda oma laias kaares eemale. Ta oli möödunud kahe tunniga viis aastat vanemaks jäänud. "Ja nüüd?" päris ta Steenile otsa vaatamata. Frank kehitas ôlgu. "Kuidas soovite. Näiteks vôin ma välja pakkuda järgmise variandi: sôidate meiega Keskplaneedile ja saate hea kaasabi eest järjekordse paela ja hunniku tasu." "Hea kaasabi eest?" Frank ohkas. Keapi näost vôis naha, et mees ei saanud tôepoolest aru. "Kuulge Keap, meie ônnestumine siinkandis on ju ilmselgelt teie teene," selgitas ta muiates. "Juba kohale saabudes oli meil suurimaks probleemiks, kuidas nii ônnetult demokraatlikus riigis tegutseda. Siis lôite teie oma kaitsesalgad, isegi relvastasite oma kalli rahva - ja meil jäi üle vaid asjade käiku veidi suunata." "Te vôite kolida seni meie laeva." märkis Steen järele môeldes. "Kohalikud on teie peale küllaltki pahased. Usurpeerida vôim, pidada lemmikuid vanematest mööda minnes..." "Ja teie?" ütles Keap masinlikult. "Seaduslikud MF kaubandusesindajad," kehitas Steen ôlgu. "Mis siin meist. Teie tegite neile selgeks, mis on vôim ja valitsus, ja et need tagab vägivald. Nad poleks ju isegi aru saanud, mille te olete usurpeerinud. Keap, ma olen teile südamest tänulik." Keap ajas end sirgu. "Kas sellest tasust aitab nii môneaastaseks rahulikuks vanaduspuhkuseks kusagil Keskplaneedist kaugemal?" päris ta siis, Frankile endiselt otsa vaatamata. "Môneks ajaks kindlasti," lohutas küsitu. "Ma môtlen järele," ütles Keap vaikselt. "Ahjaa, te vôite hiljem minna isegi oma laevaga," lausus Steen. "Selle relvastus monteeritakse juba mône päeva jooksul maha ja antakse vanemate kogu käsutusse. Muide, see oli nende, mitte meie ettepanek. Aga praegu - kuidas oleks dusiga?" Keap märkas Ray temalesuunatud môtlikku pilku ja tundis end järsku kohutavalt vanana. NB! See tekst allub autoriôigusele ja seda pole lubatud kasutada kommertseesmärkidel. ¤ƒ.ĨČAĻ§Ģ ĐĪāĄąá;ū˙ ū˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙SummaryInformation(˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙ŧ˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙@†öjÃģ@î Microsoft Word 6.02˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙ŗ Ä ũûucij5^  I ` a aX´čÆ”ÉWi$ô!Ę#ē&ž'Ÿ'l+á,.Ō/ū0˙0_24đ425+9ä:L<M<N<ūūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ū x ūx ū x ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx -N<g=Ã>=@×AīDNG(H)H)K9N:NJNĢO´R5T‘UÜUbWƒYŅZ-]`žaŋa8bHdŲd;eŦg­gŽgäghThxhēk/l1l˛moŊoõo-püpéqūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx ū x ū x ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx -éqMtNtew6yįyčyéyWzĶzs{Ķ{|g}Í~Ę„„„â…Ņ†‰/‹0‹1‹ø‹"# 57ũ’œ“W•a– —&˜˙˜î™ˇšīšBœŸƒŸ \ ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx -\ ] ŗ ūx ūK@ņ˙Normala "A@ō˙Ą"Default Paragraph Fontŗŗ ˙˙˙˙  ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙  ˙˙ ˙˙  X)u7)EÜRHaümW{øˆ˙•ŗ;‰o†‘ív * ī Ä QN<éq\ ŗ RSTU+ Rein HelmeC:\WINWORD\DOKUMENT\ETYYD.TXT˙@Epson LQ-500LPT1:EPSON24Epson LQ-500  DLfūøũ´´úød÷ē€A˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙Epson LQ-500  DLfūøũ´´úød÷ē€A˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙€]]€]]1Times New Roman Symbol &Arial"‰ĐhqÔ ’Ô Æƒ$( Rein Helme Rein HelmeĐĪāĄąá;ū˙ ū˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙