ࡱ; GH  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFIJKLMNOPQRSTUVRoot Entry F%.Ȼ@CompObjbWordDocumentObjectPool%.Ȼ%.Ȼ  FMicrosoft Word 6.0 Document MSWordDocWord.Document.6;  Oh+'0  $ H l   DhC:\WINWORD\TEMPLATE\NORMAL.DOT Rein Helme Rein Helme@_*Ȼ@ܥe3 ejjjjjjj$$$$$$ .F$1ttttttttK۠*T~(jtCD tttttjjttttttjtjt~>hjjjjtt*tTanel Rigas. Ajaloolane. Copyright ETK kirjastus 1993 lesandeid on kll igupoolest mitut tpi, jrele mtlema hakates aga vib tpide arvu kllalt vikseks taandada. sna suur osa neist jb tavaliseks rutiiniks, neist pole isegi midagi mletada ja ajapikku hakkavad nad omavahel sassi minema. Meenutamisvrt aga pole vahest isegi lesande lahendamine, kui selle ettevalmistus. Loomulikult teevad suurema t ra meie kaasttajad Infoteenistusest - Eriosakond ei tekkinud sugugi juhuslikult selle ametkonna allksusest - toimikud aga on harilikult vheknekad, neetud kroonukeel ja alatine lahterdamine, loomulikult hdavajalik nende materjalide igapevakasutajale, teeb need sageli vhevrtuslikuks. Mul kujunes pris kiiresti harjumuseks enne lesannet toimikumaterjalidele reaalset tagaphja otsida. Kohati osutus too t isegi huvitavamaks, kui lesande titmine ise. Minu grupp vajas ajaloolast. lesande suhtes ei oska ma elda, milles too ieti seisnes - kllap rutiin. Kll aga mletan, kuidas me hlmasime Auren Larki; idee kuulus mulle ja igustas end le ootuste. Hipp Melcheniga sidus mind vana sprus. Me olime hevanused ning meie tutvusele pani aluse vastastikune positiivne mulje - kumbki ei varjanudki, et ta on oma eriala patrioot. Phimtteliselt oleks see ehk rkinud kummagi kahjuks; klgeharjunud stereotbid, arvatavasti meldud erialapatriotismi huvideks, sunnivad teise ala meest tavaliselt skeemi mahutama. Ent millegiprast ji mulle jalamaid mulje, et Melchen ei ole tavaline operaator, nagu minagi pole kige tpilisem eriosakondlane. Me saime ka vljaspool taega vahest kokku, aga oma tegemised Infoteenistusega sttisin ma edaspidi Melchenit kasutades. "Ajal'lane ja opositsionr ?" pris Hipp muiates. "Tahad poolt arhiivi ? Neil peagu p'legi klassikalisi patrioote. htedel on ajalugu leebeks aetud, teised arva, et MF'i kirjeldat' tendentslikult liiga progressiivsena ning kolmandad kuulut' leldse kik vltsin'ks." "Poolt ei taha," tlesin jrelemtlemist teeseldes. "Paluks viimasest nimetatud kategooriast. Kolmest aitab." "Vt' neli," pakkus Hipp lahkelt. Ma olin alles prast pooleaastast suhtlemist temaga aru saanud, et tegelikult pole tal knedefekti, vaid tema infottajate klikk rgibki omavahel nii. Oma lemusi, niteks algul mind, sai selle abil segadusse ajada - pole viisakas knehirega inimese kallal norida, aga aru ju ei saa ! Ja hiljem oli tema alatine lhendamine mrgiks, et ta loeb mind vennaskonda. Nad oskasid ka normaalselt knelda (niteks suurte lemustega), mina olin praktika mttes nende keele ra ppinud. "Sh, k'rstall." Loomulikult olid kik neli meest "korralikud poisid", teistsugused paigutati tle Keskplaneedist kaugemale. Nende opositsioonilisus vljendus vitluses "teaduse" eest, see thendab, nad sattusid lugematutesse vastuoludesse meie propaganda ja ametliku ajalooga. ( Ma ei oska kokku lugeda, kui palju ma olen oma kllalt lhikese elu jooksul kohanud inimesi, kes on phendanud ennast mingisugusele vitlusele. Sealjuures ma kohtun nendega peaaegu sama palju oma tkohustusi tites, kui vabal ajal, niisama suheldes. Paradoksaalne, kuid eriosakonna ttajate hulgas on neid kige vhem. Kui mulle tiesti ametlikult ja avaliku arvamuse heakskiiduga prjatult makstakse palka Vitluse eest, nrineb missioonitunne isegi siis, kui ma ei vaevu leldse jrele mtlema, kui aus ja llas on mu t tegelikult.) Eriosakonna tegelikust funktsioonist isegi teadmata, valisid nad tiesti legaalsed vahendid oma phaks rituseks. Kllap arvasid nad, et ametlik ajalugu on tekkinud kogemata, niteks masside soovist oma jrjepidevust ilusamana nha. Kiki neid ekslikke suhtumisi tekitasid vaid teiste koolkondade vildakad kontseptsioonid. Just need teised koolkonnad olid meie juhtkonna harilikust ajaloo mittetundmisest tingituna soositud. Loomulikult ei paranda asja veel ks vi kaks td, oh ei, need laovad vaid ksikuid kive telise teaduse ehitisse. Ttada, avaldada, oma tid kaitsta - kll saabub pev, kui viduni juavad targemad. Enesestmista valitses meie teaduses demokraatia. Ent leidub hetki, kui vajalikumaks osutub diktatuur - ja selleks puhuks olidki nende opositsionride, koolkonna, toimikud eriosakonnas. Mina kui grupijuht ei hakanud oma alluvaid loomulikult materjalidega le koormama ja ttasin toimikud ise lbi. Kige perspektiivikamana tundus mulle Auren Lark. Toimiku kaudu ma teadsin, et Auren Lark neks meelsasti oma suunal mrgatavalt rohkem uurijaid. Ligips oli mehele jrelikult lihtne. Ma veetsin paar peva Infoteenistuse ajaloo-osakonnas ja koostasin seejrel Larkile viisaka lkituse. Lisaks vestlesin lipilasbaaris mne tunni kahe ajalootudengiga ja tundsin end seejrel piisavalt ettevalmistununa. Me vajasime legendi. Tpsemalt, legend oli olemas, aga sellele oli tarvis reaalset katet. Identifikaator ei testa kellelegi, et sa oled ajaloolane, olgu vi ainult magistrikraadi taotleja. Ma vtsin otsustavalt isikliku kontakti enda peale, teades, et helegi mu kaaslastest ei tekita raskusi mngida kitsa eriala spetsialisti (eriti seetttu, et tnu olemasolevale infole on lihtne nii eriala paika panna, et haakumine Larki tga jb thiseks), ent meil oli vaja opositsionri etendada. Auren Lark ei olnud raamatukoi. Krvalepandud raha eest ostis ta endale kerge reisiraketi ja armastas sellest saadik mda kaaslasi turismiretkedel kia - julge mees, pidin nentima. Muidugi oskasin ma kskik millist MF sidukit juhtida, kuid kerge reisiraketi ainus hea omadus oli tema odavus. Lark oli mobiliseeritud, vttis osa viksematest konfliktidest prast Harma lahingut. Prast demobiliseerimist avaldas esimese tskli tid, mis Impeeriumi ajal olid jnud vormistuse tttu ilmumata - Lark oli keeldunud neid varustamast poliitiliste kommentaaridega. Teema: Maa ekspansioon kosmosesse. Intrigeerivad pealkirjad, haarav esitus. Td materdati maa sisse; kaheldavad allikad ebakllaldase autentsusega, vitsid korfeed; kolleegid- opositsionrid aga heitsid ette liigset kommertslikkust ja - ohoo! - lepolitiseeritust. Hoolimata korfeedest esitas Lark kaks aastat hiljem samadele allikatele tuginedes hoopis tsisema uurimuse, mida ka tsisemalt lahkama hakati. Viimane toimus akadeemilistes ringkondades ja ehk poleks Larki materjalid eriosakonda judnudki, kuid kuidagi sattus tema t Vincent Dorkani silme alla. Dorkani on erialalt pshholoog, kuid kutsumuselt mssaja. Mned kuud prast Larki monograafiat avaldas ta, muide, Larki lahkel loal, ulatusliku t Maa ekspansiooni pshholoogilistest aspektidest. Dorkanil hoidis eriosakond ammu silma peal, pealegi tekitas publikatsioon tormi: kui Lark oma kirjutistes keskendus sndmustele ja riikidevahelistele suhetele, tmbas Dorkani joone alla inimesele, sealtkaudu Maa vlispoliitikale - ja paraleele polnud vaja kaugelt otsida. Liiati meenutas Dorkani traktaat kohati lausa manifesti, tuues vlja viimase kui aspekti, mida Larki t ajalooteaduse jaoks thendas. Vaevalt oleks ajaloost kllaltki kaugelseisev eriosakond taibanud midagi vlja lugeda Larki monograafiast, kuid Dorkani keelt nad mistsid. Lark veti hoolikalt uurimisele, kuid midagi kahtlustratavat ei leitud. Pealegi ei teinud mees tekkinud krast vljagi. Ta ei vastanud helegi oponendile, kes teda rndas Dorkani td aluseks vttes, diskuteeris endiselt oma ametikaaslastega tiesti apoliitiliselt, oli endale ilmselt eesmrgiks seadnud kunagi kateeder rajada, testas viimase huvides agaralt oma teema perspektiivikust ja kitus ldse eriosakonna mistes rahulikult. Dorkani oli aga meie juhtkonna kvasti ra tdanud. Eriosakonna meetodite jaoks oli ta liiga lojaalne - mrtrit temast pealegi teha ei tohtinud. Asja vttis enda ktte Infoteenistus, muidugi koosts meiega. Dorkanile sdeti ette hulk ties ulatuses fabritseeritud materjale, mis talle kvasti hoogu andsid. Dorkani lks nge. Jrgnes korralik skandaal, mees visati vlja Vrdleva Pshholoogia Instituudist, tehti ajakirjanduses vltsijaks ja politikaaniks - parasjagu siis tuli talle tpakkumine SF endiselt liikmesmaalt. Paar-kolm eriosakondlast - "pshholoogialipilased" - lesandega etendada tobu, esitasid talle ridamisi vitlusprojekte ja nudsid, et nende iidol alla ei annaks; tuntud pshholoog avaldas kaasatundva artikli, kus nentis, et kolleeg pidas "ilukirjandust" tegelikuks uurimuseks - kellel ei juhtu ?; see kik oli Vincent Dorkani jaoks liig. Ta kaotas eneseusalduse ja nustus pakutud koha vastu vtma. Kui suurt uhkust oleks ta tundnud, teadnuks ta, millised jud tegelikult tema vastu rakendati; kuid Dorkani uskus, et ta ise eksis. Tema juhtumiga tegeles arvukas grupp eriosakonna pshholooge. Me oleks Dorkani khklemata tle vtnud, polnuks tema poliitilisi veendumusi. Auren Lark vttis mind vastu oma elutoas. Mees ei olnud kuigi pikk, kandis standardsoengut, tema nojooned tunnistasid pris muretust elust ja silmades paistis vaikne vljakutse. Lark oli moodne teadlane - mingeid mrke paljuparodeeritud akadeemilisusest ma tema olekus ei theldanud. Vahetasime paar mittemidagitlevat fraasi ja Lark asus esimesena asja juurde. "Te mrkisite oma kirjas, et koostasite t, mis haakub minu uurimissuunaga ?" ksis ta. Teadlasviisakus, muigasin mttes. Loomulikult olin ma vljendunud risti vastupidi. "Jah, aga ma ei vtnud seda siiski kaasa. Mul ji mulje, et ma pean tublisti viimistlema..." (...enesestmista prast teie monograafiaga tutvumist, oli see lause meldud lppema, ja Lark sai muidugi aru - muigas vaevumrgatavalt). "Ja teid, nagu ma aru sain, huvitab tekkinud diskussioon ?" "Just. Ma judsin jreldusele, et selle materjalid peaaegu letavad teie tde mahu..." Lark muigas sedapuhku avalikult. "...ja teie t on thtajaline. Arusaadav." "Ma lootsin, et te ehk tpsustaksite selle diskussiooni phipunkte. Ma arvan, et teie t mitmed teesid pakuksid terve teemadehulga." (Ka sellel vitel oli oma tagamaa. Vestlus lipilastega nitas, et koolkonnad peegelduvad ka tudengigruppide vaadetes. Ma vihjasin Larkile, et pole sugugi ksi.) "Ekspansioon. Kas ei kla see veidi pretensioonikalt ? Meil on ju kllalt hsti teada, et meie esivanemaid ajas kosmosesse ka reostus..." "Vaadake, see on kllalt keeruline. Kigepealt, termini "ekspansioon" leiutas Maa rahvas ammu enne igasugust reostust. ldiselt tuleneb see "laiendamisest"." Tsivilisatsioonidel on oma ajalugu, algus ja lpp. Teie tunnete praegust maailma - vaenulike judude omavahelise vitluse tandrit. Hoolimata koolipetusest on kllalt raske ette kujutada galaktikat enne Maa Fderatsiooni. Kujutlege endale lilleaeda: vastavalt aastaajale hakkavad itsema erinevad lilled; sgise poole jb isi jrjest vhemaks; kuni kik on kuivanud, vaid pruunid varred igal pool... Maa on noor tsivilisatsioon, vrreldes nendega, mis asustasid Galaktikat meie tulekul. Te muidugi teate, et tsivilisatsioonide hendatud ved ritasid meid la - ammu vrdunud sjapidamisest, kige erinevama tehnikataseme laevadega, vljappeta meeskondadega - ja said loomulikult la. Prast MF tekkimist oli meil moodsaim laevastik Galaktikas, me olime alati valmis sda alustama omavahel ja loomulikult sdisime seda efektiivsemalt hise vaenlase vastu. Me loeme seda viduks - vastane oli meist arvukam, kasvi vanem; meie tolleaegsed juhid kartsid alati mingit livimsat salarelva, neile ei mahtunud phe, e t tsivilisatsioon vib areneda, edendamata oma relvastust. Tulemus - poolt Galaktikat kontrolliv Maa Fderatsioon. Muide, meie Phja pritoluga teoreetikud pole kunagi iseseisvalt ritanud seda vitu analsida muust seisukohast, kui meie ja nende sjalise ju vrdlus. Kll aga prineb hoopis teisest aspektist uurimusi nn. Idast." Siinkohal teadsin ma tudengi kohta isegi liiga palju. Kuid hetkel polnud sobiv seda eksponeerida. "Hmh ?" "Maa jaotati omal ajal tinglikult Idaks ja Lneks, hiljem aga, naljakas kll, Idaks ja Phjaks. Idas elas nn. kollane rass, mis on Maal senini tuntavalt esindatud." "Aa..." tlesin meenutades."Mittehinejad ?" Lark muigas jllegi. Ma teadsin ka, miks. Tudengid on uudishimulikud inimesed ja mittehinejatest rgiti nende ringkonnas palju. Tudengid ei saanud neist aru. Muide, ka eriosakond ei saanud. Me hoidsime neid kll omateada vaos, les piraatide egiidi all nende kosmoselaevastikke, kuid eriosakonnas oli vaid mni "kollane". Neil oli Maal oma ulatuslik kogukond, nad rajasid sna otseses mttes sltumatuid kolooniaid omaenda Kolonisatsioonivalitsuse juhtimisel - ja nende jaoks oli MF keel vrkeel. Mstika. Ent nad ei osalenud sjas, relvajud olid neil samuti kaitseotstarbelised: nad kujutasid endast meie jaoks rohkem mistatust kui probleemi. "Kllalt vheuuritud treema, aga Ida kunagine tsivilisatsioonivariant meenutab rohkem Galaktika ekspansiooniaegseid rahvaid, kui MF-lase, keda me ikka veel maalaseks nimetame, analoogi." "See klab ju suisa patriootiliselt," mrkisin veidi hmmeldunult. "MF-lased on siis Galaktika vimsaim rass ?" Lark naeratas. "Tuleme lilleaia juurde tagasi. htkki hakkab keset meie itemerd kasvama kuusejuurikas. Muudkui kasvab ja varjab ied valguse eest..." Ma ei saanud aru. Ma kll arvasin taipavat, kuhupoole Lark sihib, kuid selline lhenemine tundus uskumatuna. "Meie - ja kuusejuurikas, mis rikub lilleaia ?" "Oleneb, kelle seisukohalt vaadata," mainis Lark tagasihoidlikult. "Muide, mina olen MF-lane. Vib-olla seetttu, et mulle on sisse kasvanud, vi ehk tepoolest vljakujunenud veendumusena, ettekujutus progressist kui sellestsamast kuusejuurikast - psivast puust keset lillekeste sndimis-hbumisprotsessi. Mul on selleks ka enda jaopks ilus motivatsioon." Lark naeratas jlle, sedapuhku veidi nukralt - justkui vabanduseks, et jrgnev jutt ei lhe pris kokku tema faktidele-tuginemise-metoodikaga; me olime mrkamatult judnud ajaloost abstraktsioonideni. "Ekspansioonieelses kirjanduses on laialt vaagitud kosmoselennu kasu ja kahju," alustas ta. "Nagu arvata vib, hlmavad need arutelud ka vimalusi kokkupuudeteks kosmoses. Maalased, nagu pahatihti ka praegu, kujutlesid ja kujundasid tollalgi vlismaailma endale tuntu jrgi. Lhidalt, nad lootsid eest leida rea ekspansiooni teostavaid riike." "Petetud-unistuste-eest-paras-teile ?" naeratasin. "rge nd spekuleerige," nudis Lark ja jtkas. "Esialgu leidsid maalased piisavalt palju poolklblikke planeete - tekkis Maa Fderatsioon. Ent kontaktid nitasid midagi vimatut: maalased ei huvitanud galaktikas kedagi." See oli minu jaoks uus. Ma vaatasin harjunult mda MF'i listavatest likudest ajaloo kooliprogrammis, mis jaotas maalasi vastu vtnud galaktika spradeks ja vaenlasteks - ent ma polnud kunagi kuulnud nii kategoorilist versiooni. "Endastmista slmiti kontakte, loodi esindusi ja nii edasi - kik, nagu me oleme harjunud uskuma. Ent maalaste enesetaedvus uskus, et nad olid sooritanud hppe uude maailma: siin pidi neid vastu vetama, lale patsutatama vi lbi noomitama; oodati suurt hist peret koos probleeme lahendamas, teadmistevahetust - muide, poliitika-diplomaatia tekkis kujutelmadesse legalaktikalistest suhetest hiljem - kituti meiega aga nagu kontvrastega: tere ja ei midagi rohkemat. Ja siin ongi minu phjendus. Mida oli meil valida ? Prduda peksasaanutena tagasi ? Austada tsivilisatsioonide puutumatust, mitte rikkuda lilleaeda, rajada kaitseala ? Perspektiivikas rass murrab lbi vaid seleks, et sttida end sgist ootama ja nrtsima teiste samasuguste krvale ? Meil pole sellest kombeks rkida, aga Hemmethi koolkonna td nitavad kllalt veenvalt, et Maa kolooniatel oli umbes 200 aastat prast ekspansiooni algust oht laguneda eraldi riikideks - kadunud oleks edasimineku jud, ja alanud paratamatu langus. Eksisteeris kaks alternatiivi - sisevaenlane; tulemuseks kaks vi rohkem suurriiki, moodustatud hinenud kolooniatest - ja vlisvaenlane. Esimene oleks tenoliselt venitanud meie arengut veel kuni viissada aastat ja meil oleks tekkinud mitu Impeeriumi. Lks paremini, tekkis vlisvaenlane. Me olime liiga relvastatud, meie nrkust polnud mrgata ja me olime hirmuratavalt noor rass. Nende levinumaid filosoofilisi kontseptsioone on, et kosmosesse tuleb lennata siis, kui hinges on rahu - see thendab, kik probleemid on lahendatud. Meie aga soovisime leida ressursse, olles enda omad ra kulutanud, hlvata territooriume, kuna meil oli kitsas... Just hirm ajas nii rahumeelse Galaktika meie vastu. Ent meil polnud kuhugi taanduda. Me ei tulnud Galaktikasse Ida kultuuriga. Ja me vitsime..." "See on ju lausa militarism," tlesin mtlikult. "Te peaksite vahet tegema ideoloogia ja teooria vahel," lausus Lark kuivalt. "Mul oli kunagi pshholoogist sber, kes kaldus mulle samuti silte klge kleepima. Muide, tema jreldused minu teooriast olid risti vastupidised, kui teie mtteavaldus. Ideoloogia valib kahest vimalikust ilmtingimata he - mina aga pole senini veel vitnud ega kavatsegi vita, et Maa Fderatsioonil oli globaalne, missiooniline igus Galaktika rahvaid oma suva jrgi suunata. Me ei saa eelistada hte arenguvarianti teistele vale-ige meetodiga. Minule meeldib kuusejuurikas rohkem mitte tema igsuse prast, vaid seetttu, et ma eelistan olla teadlane Maa Fderatsioonis plluharija asemel kunagises Maa koloonias, mis on unustanud igasuguse progressi. Keegi ei taga, et ka maalased ei itse lpuks ra - ja ma olen veendunud, et iga kultuurispetsialist eelistaks vaikset galaktikat, kus vistlevad kaduvuse hiilguses kunstivrtused, aga mitte hperruumilaevad. Tundub, et nad oleksid isegi valmis kasutama sedasama sjalist judu, et kaduvuse hiilgust ja kike sellega seonduvat kaunist saavutada." "Meie ametlik propaganda ksitleb peaaegu samamoodi maalasi leolevatena kogu galaktikast," mtisklesin ma valjusti. Lark kehitas lgu. "rge ajage segamini," lausus ta kuidagi leebelt,"tegelikku ajalugu, ajalooteadust ja selle massidele meldud versiooni. Viimane, mida vib siis ilmselt propagandaks nimetada, on teema, mida mulle ldse arutada ei meeldi. Sellel on oma kahe algallikaga juba kahtlaselt vhe pistmist." "Kas selleprast, et ta on ebaobjektiivne ?" ksisin muiates. "Oh ei. Me ei saa ju nuda kirvelt, et ta oleks hea labidana kasutada. (Ma olin nneks midagi taolist juba lipilastelt kuulnud ja aimasin, mida Lark tolle kneknuga silmas pidas.) Ajalool ja propagandal on funktsionaalne erinevus. Jllegi tuleb mulle meelde mu pshholoogist sber. Ta nimi on Vincent Dorkani. tleb see teile midagi ?" "Kas ta ei olnud teie kaasautor ?" Lark krimpsutas kulmu. "Ei, ta vaatles ht mu td oma vaatenurga alt. Ta oleks vinud olla suureprane pshholoog, aga ta tahtis teha oma teadusest mingit universaalrelva - just poliitilistel eesmrkidel. Arvatavasti tuli tal idee seda ajalooga laadida. Vincentile oli vga raske selgitada, miks propagandale peab jma oma ja ajaloole oma osa. Massid vajavad ideoloogiat. Vib-olla on see jllegi ainult maalastele iseloomulik parameeter - SF-lastel oli samuti ideoloogia, kuid see tekkis rohkem peegelpildis meie omale - ma ei ole sel teemal pdev. Teadus, erinevalt propagandast, peab alati tunnistama, et suhtuda pris heselt ei saa. Kahtlemata me vime vita piisava tpsusega, mis sndmused toimusid sel-ja-sel ajal - ent me ei saa leida neisse hest ja ainuiget suhtumist. Niisiis, te jrel astub platsi ajalooteadus: asutakse arendama erinevaid teooriaid ja sndmuste loogilisi jrgnevusi; sedapuhku juba suhtumisi kaasa haarates. Varem vi hiljem sekkub asjasse propaganda: valitsus tahab vhemalt teada, mille eest meile, teadlastele, palka makstakse - esitage td ! Kuna ideoloogia alternatiive ei tunnista, valibki propaganda endale vlja sobivaima variandi, modifitseerib selle kasutamisklblikuks; ja tekibki Ametlik Ajalugu. Omakorda selle baasil loovad ksitlised tarbija-ajaloo - kirjanduse, filmid, teatmeteosed." Lark naeratas, arvatavasti meenutades midagi. "Dorkani tahtis omal ajal meie vestluse tulemusel asuda kirjutama monograafiat maalase vrdjalikust olemusest, aga ma judsin talle igeaegselt meelde tuletada, et tema ideoloogilisele vitlusele see vaevalt et kasuks tuleb. Tema otsis sdlasi. Kigepealt sobis selleks kahtlemata valitsus; kui aga tuli jreldada, et propaganda ei eksisteeri valitsuse, vaid rahva jaoks, tahtis ta sdistada masse - sealjuures selleks, et neid sdistuse abil ratada." "Kas ainuksi ajaloo muteerumisprotsess annab phjuse nii inimvihkajalikuks suhtumiseks ?" kahtlesin. Lark vaatas mind pris ksival ilmel. "Kas te arvate, et teiste teadusaladega on asi teisiti ?" pris ta vastu. "Impeeriumiaegne "kik inimese heaks" loosung vib ju kibelt kadunud olla, aga kik, mis ei leia rakendust massides, on endiselt teadlaste eralbu ja liigne kulutus riigile. Vaevalt et meie kirjandusteadus on niivrd riigitruu, kui paistab tema vljundist propagandasse. Vaevalt et meie tehnikud tegelevad vaid sjalaevastikuga. neid niteid leidub hulganisti. Vajaduse teaduse jrele mravad massid ja hoopiski mitte vastupidi. See on ju loomulik, vi kui soovite - demokraatlik. Milleks peaks minule kui ajaloolasele valmistama probleeme, mis otstarbel kasutab minu tid propaganda ? Ma ei ole ju poliitik." Lark ei taha kuidagi mahtuda eriosakonna mtlemisraamidesse, vilksas mul lbi pea. Oh ttust, ma pean meie kohtumisest veel neile kummipeadele raporti koostama, ja seda neile arusaadavas keeles. Kuidas ikkagi defineerida Larki poliitilisi vaateid ? "Ajalugu ja propaganda... See suhe on kllalt keeruline. Sndmust, fakti ei vaja tegelikult keegi. Produktiivse teaduse - tleme, bioloogia, tehnikateaduste ja muu sellise tulemuseks on praktiline otstarve - teatud uuringutest saadav majanduslik tulu, olgu see siis kohene vi alles kauges tulevikus realiseeritav. Kui me hakkame otsima, kus on humanitaarteaduse produkt, tundub asi esmapilgul hoopis keerulisem." Lark vaatas lakke ja tegi kega liigutuse, nagu nitaks midagi. "Vaevalt oleks ma judnud lahenduseni ilma Dorkanita. Tema kui pshholoog lahendas asja lihtsalt. Minu t tarbijavrtus oli tema jaoks aksiomaatiliselt poliitiline." Lark tusis ja valis "raamatukogu" kombinatsiooni. "Mitte vhem oluline, kui meie igapevaseks eluks vajalik materiaalne baas, on poliitiline teadvus - seda mitte niivrd otseses vlis- ja sisepoliitilistes pevauudistes, vaid ldises, nn. isikuideoloogias. Iga isik samastab kas ennast mingi rhma vi ringkonnaga vi kitub endalegi teadvustamata selle liikmena." tsiteeris ta ekraanilt. "Loomulikult on see Dorkani. Mitte midagi tsist, ainult artikkel snagi populaarteaduslikus kuu-levaates nende asutuse tdest - tegemistest. Ehkki vga iseloomustav." Ta istus tagasi tugitooli. "Dorkani lemmikteema oli propaganda. Vincent phendas terve tskli tid niinimetatud mtidele. Kui ma ieti aru sain, eeldas ta, et MF kujunemisel Impeeriumist demokraatlikuks riigiks peaks muutuma kogu propaganda iseloom, igemini, propaganda peaks leldse ra kaduma, asendudes Tega. Kui seda ei juhtunud, asus ta otsima phjuseid... ja sdlasi. Ma ei tea, kus on Dorkani praegu - loodetavasti on ta leidnud, mida otsis ja rahunenud." Ma vahetasin ekraani. Lark muigas. "Muidugi, diskussioon. Mulle muidugi pole Dorkaniga vaidlemine just jukohane: inimesed on minu seisukohast ikkagi hikud, kes ainult suure massina ja selgi juhul statistiliselt ajaloo loovad. Aga isikuideoloogia... Ideoloogia kui niisugune, nagu ma juba mrkisin, vlistab alternatiive. Inimene, maalane, on juba loomu poolest sunnitud vtma seisukoha; selleks ta vajabki propagandat. Ajaloost leiab ta vastavalt isiklikule maitsele oma rassi leoleku teistest rassidest vi hoopis tohutu panuse, mida temasugused on andnud maailma turvalisemaks muutmisel; oma rahva jrjepidevuse ja traditsioonilisuse, vi hoopis kiire kohanemisvime ja mobiilsuse ja nii lpmatuseni edasi. faktidel pole kigi nende mtidega vhimatki pistmist. siit ei saa ju jreldada, et propaganda valetab meile - ta lihtsustab ja teisalt dramatiseerib, hesnaga, seab faktist meie tavakodanikule meeldivalt tarbitava produkti." Ma olin jrelemtlemise lpetanud. Kigepealt, ajaloolase "vitlusest" visin nd endale image luua. Kuid mul oli ka vaja kuidagi lahkuda ja - kurat vtaks! - midagi kirjutada hilisemasse raportisse. "Diskussioon Dorkani tde le on kahtlemata huvitav," tlesin, pdes viisakas olla. "Kuid ma sooviks teie tde problemaatikast ehk enne levaadet saada..." Lark vaatas mind natuke pikemalt, kui oleks pidanud. Ehk ei andnud ma piisavalt tudengi mtu vlja - siinkohal oleks ma pidanud olema uudishimulikum ? Ma eksisin. Meie jutuajamise edasine kik nitas, et just sellest hetkest hakkas Lark mind tegelikult usaldama. Mina olin provotseerinud teda ja tema mind vastu - ja kllap oli Dorkani teema juurest raminek tema jaoks minu tudengitsiduse kriteerium. Oma raporti materjali sain samuti kokku. Vormistasin oma kigu rutiinse kontrollina EO nimekirjades oleva inimese juurde ja tegin, mis suutsin, et Lark nendest nimekirjadest vlja arvataks. Minu arvates oleks talle kateeder ra kulunud ja, kui see poleks olnud Larkile liiga kerge lesanne, soovitanuks ma khklematult teda Eriosakonna Kooli ajalugu petama. .A ࡱ; SummaryInformation(@.Ȼ@bMicrosoft Word 6.02/uc89:;<=egE#m&p. x V 4 ~  Z ( -( r M+u Sz{YdB j<dB70-0zN,v)sQcA4 ~ !\!!!:"""#b###@$$$%h%-h%%%F&&&$'n''(L(((*)t)))5***+]+++;,,,-c---A.../N///00g000E111-11<2223c333,4v4445X5~556\666 7U7778Z888,9v99 :T:::2;|;;<Z<<<8===-=>Z>>>8??? @T@@@!AkAAAIBBB'CqCCDODvDD ETEEEF\FFF$GnGGG9HHHIaIII"J-"JlJJJ2K|KKLTLLL-MwMMM-NwNN O#OmOOPKPPP)QsQQQRhRRR@SSSThTTTFUUU$VnV-nVVWLWWW*XDXXXYeYYYCZZZ![k[[[I\\\']q]]^^h^^^_]___;`S````Gaaa%bobx x x x x x x x x x x x x x x -obbb cUccc3dvdd eTeee2f|ffgZggg8hhhi`iii>jjjkfkkk!lklll