ĐĪāĄąá;ū˙ ū˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙ũ˙˙˙8ū˙˙˙9  !"#$%&'()*+,-./01234567:ū˙˙˙ū˙˙˙;<=>ū˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙Root Entry˙˙˙˙˙˙˙˙ ĀF†ĸ^ÚÅģ@CompObj˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙bWordDocument˙˙˙˙˙˙˙˙hqObjectPool˙˙˙˙†u-ÚÅģ†u-ÚÅģū˙˙˙ ū˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙ū˙ ˙˙˙˙ ĀFMicrosoft Word 6.0 Document MSWordDocWord.Document.6;ū˙ ū˙ ā…ŸōųOhĢ‘+'ŗŲ0Œ ˜Ü $ H l´ Øü  Dh˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙C:\WINWORD\TEMPLATE\NORMAL.DOT Rein Helme Rein Helme@†?!ÅæÃģ@ÜĨe3Ā exghqxdnjnjjnjnjnjnjnoooooo ooĸpJooooooooGoIoIoIodoôo„pėpT@q(ĸpjno45ooooĸpojnjnoooooojnojnoGo~n2°nTjnjnjnjnoGoo)oTanel Rôigas. Komandör. /Lugu toimub taustas, mida kirjeldatakse failis MF_info.arj/ Ma pidin oma alluvad üle vaatama ka tsiviilelus. Komandörile ôigupoolest polnud see üldse kohustuslik, môned pidasid seda isegi halvaks tooniks ja ma nôustusin täielikult väitega, et komandöri asi pole uurida, mida teeb alluv pärast ülesande täitmist - ent enne tahtsin ma neid näha. Ray oli dokumentide järgi aasta tagasi Eriosakonna kooli lôpetanud, ainus ülesanne pärast praktikat kestis tal nädal aega ja nüüd oli ta minu käsutuses. Hoolimata sellest, et meie vanusevahe oli ainult kuus aastat, tekitas tema ettekujutamine minus môningat vôôrastust. Eriosakond oli Impeeriumi lôpu päevist muutunud tormilise kiirusega ja tema kool need muutused kaasa teinud. Ray ja minu haridus, kuigi dokumentide järgi täpselt ühesugused, kattusid tôenäoliselt ôige vähe. Impeeriumi ajal kasvanutel puudus enamuses tahtmine tagasi vaadata ja huvi tunda, mis nende eelmistes keskondades muutunud on. Maalane torkab küll terves galaktikas silma oma tohutu kohanemisvôimega, ent ta ei otsi tavaliselt pôhjust, et seda rakendada. Ray seiras mind altkulmupilgul, kui ma tema ruumidesse astusin. Ta vastas täielikult toimiku portreele - minust pikem ja kogukamgi, näojoontes teatud robustsus, mida aga rohkem pôhjustas tüüpilme - kindlasti oli ka tema vôimeline naeratama. Tuba oli piinlikult puhas, millest vôis teha peamiselt ühe järelduse: Ray ei tegelenud siin millegagi, peale telerivaatamise. Igatahes oli minu tuleku puhul kôik seinad välja lülitatud. Laes paistis mitmeid kahtlasi täppe. Neid märgates ma peitsin muige. Ray arvatavasti ootas minult midagi. Kuna ma ukse niikuinii identifikaatoriga avasin, polnud mul pôhjust end esitleda. "Kas te olete juba lôôgastuma ôppinud?" pärisin armastusväärselt. Ray silmades vilksatas hämmastus. "Kas seda peab ôppima?" uuris ta. Kehitasin ôlgu. "25 protsenti Eriosakonna praktikantidest vajavad aastaid psühhiaatri järelvalvet," tsiteerisin. "Palun mind mitte jôllitada. Kui ma ise Irma II'lt tagasi tulin, armastasin ka voodis môtiskledes lakke tulistada. Muide, konstruktorid arvestasid sellega spetsiaalselt." "Mina ei vaja järelvalvet, "kinnitas Ray. "Vôimalik, " nentisin. "Olen kuulnud, et kooliôpet on vastavalt praktika vajadustele täiustatud. Tôenäoliselt olete rohkem meie missiooniks ettevalmistatud, kui omaaegsed lôpetajad. Ainult et.. Teil on igatahes vaja ôppida lôôgastuma. Ma tean, et komandöridele pole kombeks küsimusi esitada, eriti seda teie küsimust, nüüd, kus te tagasi olete ja nii edasi. Aga meie töö on teistsugune, kui praktika. Soovitan teile paari filmi vaatamiseks - need pole küll populaarsed, aga... Muide, ma ei kahtle, et te olete uue ülesande jaoks täiuslikus vormis." Ma astusin puldi juurde ja valisin sealt kombinatsiooni. "Egas midagi, kohtumiseni laevas." Enesestmôista ma poseerisin. Mul oli oma eesmärk ja ma vôisin küllaldase kindlusega öelda, et ma olin selle saavutanud. Ray sai veendumuse, et tema komandör on veidrik, kuid miski ei andnud talle vôimalust välja môelda, milline veidrik nimelt. Ta pidi need filmid ära vaatama - ja ma usaldasin täiesti tema loovat môtlemist, pärast pidi talle jääma mulje, et ma tean paremat vastust teda vaevavatele küsimustele, kui pakkus välja ametlik propaganda ja opositsiooniline loba. Nad ei olnud harjunud, need noored lôpetajad, ja nad ei saanudki olla. Eriosakond praktiseeris välisplaneetidel, kus "maalane" polnud isegi sôimusôna, vaid roppus. "Kolmas kategooria" ei kannatanud meid silmaotsaski. Nemad taipasid hästi jôu môistet, nad olid ise noor jôud Galaktikas, aga paraku tehnilises môttes jäid meist kaugele maha. Maalastel ametlikult ja avalikult kôrisid lôikamast takistas neil ainult teadmine, et asi lôpeb kurvalt. MF, kes sellest hästi aru sai, ei saanud lubada endale luksust neil mitte silma peal hoida. Kuna sôjaväelasi sai neile planeetidele saata ainult piiratud koguse, vajas MF eriosakondlasi, ja see koorem langes noortele. Praktika oli muidugi ülihea, teadsin seda omal nahal: fanaatikud varitsesid MF-lasi pidevalt ja ametlikud esindajad ohkasid oma diplomaatilises kônepruugis sageli, et rahvas on neil veel "nii harimatu". Kust vôtnukski Eriosakond parema vôimaluse oma lôpetajatele selgeks teha, et MF'i ja oma naha kaitsmine on täpselt üks ja seesama? Meie objekt oli Lavern, küllaltki edukas poliitik, miljonär ja mônedel andmetel piraat. Viimase omaduse tôttu oleks vôinud kahtlemata kogu loo ka politsei kompetentsi jätta, ent esimene suunas asja muidugi meie kätte. Lavern kuulus ühe MF liidumaa parlamenti ja kohapealsete hinnangute järgi oli tôenäolisim president juba järgmistel valimistel. Mees oli kohapeal sündinud, pärinud isalt teatud kapitali ja alustanud peatselt poliitikukarjääri. Hoolimata MF-i kuulumisest iseloomustas kôiki "ääreplaneete" teatud sôltumatus keskusest. Ühelt poolt tulenes see vajadusest lähemate naabritega hästi läbi saada (mille pôhjustas kuuluvus nende kaubandussüsteemi), teiselt poolt polnud välimised kolooniad, maalaste eesliin, kunagi hiilanud impeeriumisôbralikkusega. Kuigi nooremad kolooniad rahvaarvu ja rikkusega kiidelda ei saanud, hoolitses keskus siiski nende poliitilise kliima eest. MF parlamendiliinis oli planeedi vôi suurema riigi presidendi sônal küllaldaselt kaalu ja MF valitsus üritas kas siis legaalsete vahendite vôi Eriosakonna abiga tagada, et enamik neist oleks "omad". Kuna meie ülesanne puudutas Laverni, tema ilmselt polnud. Infoteenistus, kes meile töö ette valmistas, oli andnud oma parima. Laverni elulugu kontrolliti pôhjalikult ja kalkulatsioonid näitasid, et kusagil peitub tal lisasissetuleku allikas. Presidendiks pürgimine polnud kuigi odav. Üht - teist kinnitavat Laverni piraaditegevuse kohta leidus samuti, ent nagu igasugune selletaoline materjal, omasid need tôendid küll kaalu, et Laverni presidendikohast ilma jätta, ent vastutusele vôtta olnuks teda keeruline. Piraadid oskasid kenastijälgi peita: statistika järgi tuli 80% tulemustest nendevastases vôitluses jôu kasutamisest ja vaid 20% seaduslikul, kriminaaluuringute teel. Pealegi ei tahtnud meie juhtkond sugugi Laverni kinni panna, vastupidi, mees oli ilmselt andekas ja sobiv oma postile: meie tööks jäi leida vôi korraldada midagi, mis Laverni vajaduse korral taltsutaks. Me lendasime viiekesi ja, hea seegi, MF-lastena. See tähendas, et pikem ettevalmistus legendi teemadel jääb ära ja kasutada pole vaja ka mingeid hüpnokiirgureid. Tegutseda vôisin oma äranägemise järgi ja samuti oli mul kasutada korralik summa. MF ääremaad olid küll eesliiniks, ent ôigupoolest oli neil vähe pistmist igasuguse romantikaga. Nimelt vôis mônel sealsel planeedil viibides kahtlema hakata, kas tôesti on tegu kosmoseaja riigiga - juba kosmosetehnikatki polnud seal tavaliselt kuigi palju näha. Valdavalt olid need planeedid pôllumajandusliku orientatsiooniga ja tänu sellele suures osas isemajandavad. Elu kulges neis MF keskuste elanikele üpris harjumatu rahuga. Me saabusime Äär-3'le viiekesi, ja nagu ikka selliste tööde puhul polnud meie ülesanded kuigi täpselt määratletud. Me äratasime vastuvôtjates môôdukat huvi, kui me planeedi kahest suurema linna jaamas end registreerisime, saime küllalt mugavad toad kohalikus hotellis ja asusime end sisse seadma, tähendab, tutvuma kohaliku situatsiooniga detailides. Äär-3 oli veidi ebamugav planeet kolonistidele, kes armastasid Maa-tüüpi kliimat. Ööpäev 180 tundi pikk, sellest tulenevalt suured temperatuuride vaheldumised; igasugune floora ja fauna maalastele täiesti vôôras. See-eest oli siin aga hingatav atmosfäär, kuigi tavaliselt tuuline - tänu sellelesamale temperatuuride vaheldumisele. Täpsustades: hingatavaks atmosfäär muidugi muutus, pärast paarikümmet aastat tehnilist sekkumist. Esimesed kolonistid jôudsid kiiresti järeldusele, et pinnas kannab edukalt Mf-lasele söödavaid taimi ja hiigelistanduste rajamise järel hakkas hapnikusisaldus atmosfääris jôudsalt kasvama. Taimearetus kui tähtsusjärjekorras teine MF kosmosespüsimise tingimus kasutas kôiki eelissuuna mugavusi. Loomulikult ei kasvanud Äär-3'l Maa kultuuurid, kuid sellel polnud tähtsust. Kolonist, tavaliselt materiaalselt kindlustamata ja tumeda tulevikuga tegelane, oli parema ja rahulikuma elu nimel nôus ka menüü ühekülgsusega, rääkimata selle eripärasusest. Nagu mainitud, oli Äär-3'l kaks linna. Kahtlemata tundub see MF keskuse elanikule ogaralt vähe, ent sellelaadsed planeedid linnu ei vajanud. Meie tehnikaajastul oleks kahtlemata môeldav, et kolonist istub kilomeetrite kaugusel mugavas apartamendis ja vaatab ainult aeg-ajalt andurite näite, kuid praktika oli teistsugune. Kôigepealt, inimkond polnud otse vôetuna kuigi ammu kosmoses. Kôik pôllupidamise traditsioonid ei tahtnud sugugi välja surra. MF tootis igasugust pôllundusautomaatikat, ent too ääreplaneetidel vajaminev - ootamatustega arvestav, kiiresti ümberseadistatav ja vastupidav - oli paratamatult kallis ja sellelaadset Äär-3 tüüpi planeetidel praktiliselt polnud (küll vôis aga tihti kohata planeetidel, kus pôllumajandus teisejärguline, aga pôhiala tulus). Seega tavatsesid asunikud elada oma istanduste lähedal, et vajaduse korral vôimalikult kiiresti reageerida. Hoolimata ainult kahest linnast oli Äär-3, muidugi mitte MF keskosa môttes, tihedalt rahvastatud. Liiati polnud Äär-3, sôltumata nimest, enam ammu ääreliin. Vabu alasid naljalt ei leidnud, ja siit ka môned probleemid. Piisavalt automatiseeritud pôllumajandusmaailmas tekkis stabiliseerumise järel tavaliselt parasjagu ülejääke. Distantsid polnud HR-ajastul kuigi olulised, aga ülejääkide realiseerimist MF turul segas turu väljakujunenud struktuur. Uut konkurenti polnud kellelegi tarvis. Esialgu tulnuks äri ajada arvestatavate kahjudega, selleks aga polnud kolonistidel tahtmist ja ka ressursse. Kuigi MF ei soodustanud selliseid lahendusi, kehtis enamikel perifeeria planeetitel oma rahandussüsteem, seda üpris lihtsal pôhjusel - kolonistidel polnud kuigi palju MF raha. Neil leidus küll toodangut, ent MF'i seda müüa polnud kasulik. Igasugune MF'st väljaminev kaubandus oli poliitilistel kaalutlustel riigi dotatsioonil ja loomulikult domineerisid selles need samad turul kanda kinnitanud haid. Siin astusid areenile piraadid. Nemad ei armastanud pôllumajandusega tegeleda. Nende allesjäämise eelduseks oli mobiilsus ja kaitstus, mida sôltuvus omaenda pôllumajanduslikust süsteemist tublisti häirinuks. Aitas küll hüdropoonika, ent see oli tublisti kulukam, kui sisseostmine. MF pôllumajandusmaailm ei saanud avalikult piraatidega äri ajada - just nimelt seetôttu, et polnud kaitstav. Äär-3'l vôinuks puhta töö teha ühe patrulliga. Kuid appi tulid igasugused vahendajad ja illegaalset äritsemist MF takistada ei suutnud, vôi ôigemini ei tahtnud. Piraatidele müügi oleks lôpetanud näiteks vôrdse positsiooni andmine MF-sisesel turul, ent seda vôinuks saavutada vaid range reglementeerimisega, mille suhtes MF oli imperiaalsetest aegadest saadik väga allergiline. Pealegi loeti illegaalsest piraatlusest tulenevat kahju piisavalt väikeseks. Senikaua, kuni need suhted ei kinnistunud poliitikas, MF'i toimuv otseselt ei häirinud. Ja poliitika jaoks olime meie. Linn ise oli küllalt moodne. Nagu sellelaadsetel kombeks, jaotus ta kaheks: äri- ja lôbustuskeskuseks. Üldiselt kôrged hooned vihjasid, et lähemad pinnasekihid olid kôvad: alumiste korruste järgi vôttes kujutas linn endast hiiglaslikku ladu. Vastukaaluks kohaliku maastiku värvide väsitavale harjumatusele olid majad vôôbatud vastavalt rajoonide elanikele koloriitsetes värvides, mis pidid elanikele sünnikodu meenutama. Ka see nähtus oli ajutine, hiljemalt pôlvkonna pärast pidi taanduma hakkama, kui kohalik järelkasv juba täieliku enamuse saavutab. Arhitektuur aga oli range - mis tormide sageduse tôttu enam kui loogiline. Seevastu kôik, mis pidi kaotatama tänu kliima vajadustele, oli majade paigutusega suurejooneliselt tasa tehtud - majad asusid vôimatuseni pilla-palla. Ühelt poolt tagati nii mugavus tormi ajal - linnatänavatel vôis rahus kôndida; teisalt väljendus selles inimlik protest istanduste robotliku korrapära vastu. Linnale ôhust lähenemist asjaolu muidugi ei seganud: katuste maandumisplatside signalisaatorid vilkusid "kutsika" ekraanil ühes taktis suurejoonelise reklaamkataloogiga, mis jooksis ekraani servas. Kôik oli perfektselt markeeritud ja reklaami järgi kaotasime tohutult, et ei maandunud igale neist arvukaist platsidest, veetmaks meeldivaid tunde. Ray muigas seda värvidemängu vaadates pôlglkult. Prais, kes juhtis "kutsikat", ei pööranud asjale üldse tähelepanu. Spite ja Arnax vaidlesid endiselt vaiksel häälel millegi üle. Mina môtlesin viimasele korrale, kui ma perifeeria konjakit olin proovinud. "Prais, sinul on vaba aeg, kuni ôhtuni," asusin hotellis ülesandeid jagama. "Spite ja Ray: lähete mônda suuremasse istandusse. Kôik kasutusel oleva tehnika pildistate. Ray! Peremehi mite välja vihastada. Mingeid kahtlusi jääda ei tohi. Arnax, vôta oma kuulipilduja, meie läheme turismireisile." Ärikeskus kuulus vähemalt reklaami järgi linna soliidsemate hulka. Kuna minu andmetel oli see üks Lavreni kontrolli all olevatest ettevôtetest, paistis tôenäoline, et just siin suudetakse tôepoolest inimeste vajadusi rahuldada. Saal äratas oma soliidsusega aukartust - ent lôhnas kilomeetri kaugusele provintsi järele. Keskplaneedil oli teine stiil äri ajada. "Niisiis, teil on siiski plaan môni partii osta?" päris ametnik armastusväärselt. Ma naeratasin. "Ei ôigupoolest mitte. Meid huvitab ennekôike omahind. Vaadake, ma olen samuti pôllumajanduslikust maailmast, ja oleks sama hea, kui mina ostaksin teilt produkte, kui ütleme, teie minult. Ennekôike huvitab mind koostöövôimalus, see on siis - turg. Ja seetôttu just omahind." Loomulikult taipasid nad niigi, mida ma tahan. Piisas sellest, et kontrollida minu firma andmeid. Legendi järgi esindasin gruppi, kes soovib turgu hôivata pôllumajandusmaailma klassikalises variandis - hinda alla lüües kindlal alal, ja selleks oli vaja rohkem toodangut, kui endal olemas. Osta aga oli riskantne, ja samal tasemel vôi odavama omahinnaga partner, seega sama pankrotikindel, kulus ära. "Ma arvan, et me saame teid aidata. Loomulikult tuleb meil tellida täpsed kalkulatsioonid. Kas, ütleme, ülehomme kell kakskümmend kaheksa sobib teile?" pakkus mees viisakalt. "Oo-jaa. Ma asun hotellis," ütlesin Arnaksi poole pöördudes ja märku andes. Tema oli osa legendist - provintslased armastasid ihukaitsjaid. "Kohtumiseni." Ray ja Spite'i toodud pilte uurides muigasin rahulolevalt. Kôik läks libedalt. Hoolimata MF'i imiteerivast disainist pärines kasutusel olev tehnika vähemalt 40% ulatuses piraatide toodangust. Arvestades, et istandus oli Laverniga konkureeriv, olime ôigel teel. Ametnik oli välja vahetatud ja pealegi täiendust antud: meid vôttis nüüd vastu juba kolm meest, kôik väga viisakalt riides. Uurisin mônda aega tähelepanelikult ekraanile joonistuvat informatsiooni. Minu nägu peegeldas üllatust. Katkestasin kommenteerijate jutu poolepealt. "Tootmisliinid näivad teie hinda kôvasti tôstvat. Niimoodi ligineb see juba perifeeria kataloogihinnale..." "Mis teha," kehitas vanem meestest ôlgu, kui ülejäänud ootavalt tema poole vaatasid."me oleme siiski riiklikult tegutsev ettevôte, aga Maa Föderatsioon perifeeriat kuigivôrd ei soosi..." Oodates veel mingeid minupoolseid küsimusi, ta vakatas, kuid jätkas seejärel kommentaaridega. Ma etendasin pingsat môttetööd ja palusin pärast nendepoolse arutelu lôppemist veel järelemôtlemisaega. Seda lubati mulle lahkelt. Minu kaaskond oli samuti tôhusalt aega sisustanud. "Järgmine saadetis peaks tulema umbes neljakümne tunni pärast," teatas Prais mulle apaatselt. "Ladu, mis neid sedapuhku vastu vôtab, on 18. tänaval. Ametlikult on saabuv laev turismireisiks NZ-9'le, varub provianti." "Mitu laipa sellest infokogumisest maha jäi ?" pärisin Ray'le otsa vaadates. Tema oli Praisiga kaasas olnud ja minu mälu järgi ei osanud viimane kuigi täpselt tulistada - vana kooli mees, nagu ta oli. "Neli," ütles Ray suunurka kôverdades. "Kate on kindel." "Kena," laususin tunnustavalt. "Prais ja Arnax, lendate laeva, Arnax toob "kutsika" tagasi, Prais jääb laeva. Pärast operatsiooni lôppu oodata viis tundi, seejärel lahkuda Keskplaneedile, kui ei tule uusi korraldusi. Ülejäänutel vaba ôhtupoolik." Ray paistis olevat ainus, kes asjade käigust aru ei saanud,ja kelles see küsimusi tekitas. Prais oli minu mälu järgi ise mingi analoogilise töö teostanud, ülejäänud ei saanud samuti aru, kuid olid sellega harjunud. Kaitse oli küllap siinses môttes tôhus - katusel valvasid laserid ôhurünnaku puhuks, maja kaitses vôimas signalisatsioon ja umbes kümme kôrilôikajat ootasid hetke, et oma palk välja teenida. Esimene mahukas transport-"kutsikas" oli just maabunud, kui ma oma identifikaatori vôrku lülitasin. Kiiresti sisestasin kombinatsiooni ja signalisatsiooniga oli ühel pool. Arvestades, et piraadid vôisid teada legendi trooja hobusest, olid omanikud otsustanud MF signalisatsiooni kasuks. Ent see nägi ette Eriosakonna vôimalikke vajadusi. Esimesed kôrilôikajad valvepunkti juures jätsime selja taha - nad olid kasulikud, kuna vôisid alati kinnitada, et kôik on korras. Järgmisel, kes koridoris jalutas, lôikas Spite kiire liigutusega kôri läbi. Ülejäänud istusid oma ruumis ja nendest sai gaasiga jagu. Nüüd jäi veel vahetult vastuvôtu juures ametis olev grupp, kuid sellega oli aega. Me olime end mugavalt katusele viivas koridoris sisse seadnud. "Veel tuleb vôi?" hôikas keegi katusel, kui järjekordne konteiner lifti sahina saatel teed lattu alustas. "Kôik," kostis vastus. Juba ôige mitmendat korda pahises koridori "kutsika" tôusmisest tekkiv ôhuvool. Seejärel kostsid sammud. "Kôik paigale," käsutasin. "Vastupanu on môttetu. Visake relvad ära." Samas plagises üks automaat, vastuseks käis pauk ja kuuldus kukkuva keha mütsatus. Ma astusin oma varitsuspaigast välja. Piraatide abilised tundusid üpris haledatena. Neli tööürpides meest oid käed üles tôstnud, üks kôrilôikaja vaatas krimpsus näoga mahavisatud automaati ja töödejuhataja oli ilmselt hämmastunud. Mu kaaslased hoidsid kôiki sihikul. Üks kôrilôikaja lebas selili ja tema pea alla kogunes tasapisi vereloik. Vahendajate peale kulus meil tervelt kaks kohalikku ööpäeva. Seejärel tegin Lavernile viisaka ettepaneku kohtuda. Andmed kinnitasid, et mees on julge, see sai ka tôestuse - Lavern nôustus, et meie "kutsikas" ta kokkulepitud kohas peale vôtab. "Teile pole mul vaja olukorda eriti selgitada," tähendas mees mind altkulmu vaadates. "Ainult et - milleks te tegutsete?" Ma kaalusin môttes vastust. Lavern ei küsinud selleks, et teada saada, ta tahtis kinnitust oma oletusele, ning ma môtlesin, kui täpselt seda anda. "Teid vist huvitab, miks me ei rahuldunud paari vahendajaga," ütlesin siis. "Vaadake, ka meil on selles asjas teatud kogemusi. Piraatlus pole mingi korvpall ja ma kardan, et usaldada vôib ainult tôelise juhataja sôna. Me vajame teie sidemeid, ühesônaga, tahame lihtsalt kaupa teha. Ent vahendajad on tähtsusetud isikud. Oletame, et teie kardate. Te teeksite nad vagaseks, ja meil poleks millelegi loota, et kaup kokku saab." Lavern näis vaagivat. "Te vajate odavat tehnoloogiat?" "Jah, meil pole kavatsustki teilt teie sidemeid üle vôtta. Teie müüksite meile ja kôik. Nagu arvatavasti teate, oleme krediidivôimelised." "Aga hind?" "Teie tavaline," kehitasin ôlgu. "Töö on selline, et me pidime teie mehi ka veidi pinnima. Nii et tavalist me teame, ja vähem maksta pole eesmärk. Me saaksime päris hea partnerluse." "See polegi väljapressimise moodi," muigas Lavern kôveralt. "Endastmôistagi mitte," kiitsin kärmelt takka. "Me oleme ärimehed. Ainuke, mida me oleme püüdnud välja pressida, on meie sidemete kindlus." "Ja mida te kohe tahate?" "Proovipartiid," ütlesin asjalikult. "Midagi odavat ja praktilist. Ja loomulikult vôimalikult rohkem reklaaminformatsiooni. Selle kôik me suudame MF-rahas ka koheselt kinni maksta." Lavern môtles tükk aega. "Ma arvan, et vôib puldi taha asuda. Ainult et... ma loodan, et te panete mind ikkagi enne partii kätte saamist oma laevast maha. Teil on siin küll mugav, aga nii kähku see kôik ka ei käi." "Endast môista," kinnitasin. "Istugem siis..." Olles järjekordselt saatnud Praisile korralduse pärast viit tundi minekut teha, asusin oma kaaslastega teele. Proovipartii kätteandmiseks oli Lavern valinud üpris üksildase koha - mahajäetud majad linna idaservas. Seal oli nimelt tuul tormida ajal kôige tugevam, ja kandis istandustest igasugu rämpsu, mis aga takistas väljavaadet. Kolonistid ei armastanud välisvalguseta elada, pealegi oli linnas eleniketa maju küllalt. Lao seisukohalt oli praht majade ümber muidugi tühine. Meie varustusele lisaks kandsime igaüks otsaette kleebitud miniatuurset kaamerat. Vaatasin maju eemalt. Tänavad olid prahist ummistunud ja elamiskorrustele pääses ka koridori kasutamata, pealegi olid ka koridorid kinni mattunud. Mina ja Ray suundusime ühes suunas, Spite ja Arnax läksid teisale. Hiivasin end otsustavalt ühest aknast sisse - kôrvalmaja paistis vaatlemiseks kôige paremini sobivat. Ray järgnes mulle. "Kutsikas" proovipartii osaga maandus sujuvalt. Vaatasin teisale ja jäin rahule. Spite ja Arnax, kummalgi kuulipilduja käes, lähenesid majale täiesti tavalisel kônnakul. Nad jôudsid päris maja külje alla, kui see juhtus. Viiest aknast korraga tärisesid automaadid. Kuulsin selja tagant relva valmisoleku surinat ja ütlesin Ray'le: "Oota!" Tulistajad ootasid samuti. Mône aja pärast ilmusid nad välja - ronisid akendest. Ma oleks tahtnud kaamerat kohendada. Mehed kontrollisid môlemat laipa ja seejärel hôikasid midagi. Ning siis ilmus aknale see, keda ma ootasin - Lavern. Minu ülesanne oli täidetud. Laverni edasine tegevus tôenäoliselt midagi uut ei too, môtlesin. Küllap ta otsib mind legendiplaneedilt, aga vaevalt, et minu mitte leidmine teda ettevaatlikuks teeks. Legendi ta usub, seda näitab juba kogu ettevôtte teatud kohmakus. Ja kui vaja, saab alati teda taltsutada, süüdistuse abil: tappis vôi lasi tappa kaks MF kodanikku. Vajaduse korral on hôlpus serveerida legend, mille kohaselt mina ja Ray, väikekaubitsejad, millegagi vahele jäime ja lobisema kukkusime. Tôendeid leidub kogu loo kohta rohkem kui vaja. Ning Lavern on meile järelikult täiesti sobiv president. "Siin on meil kôik tehtud," tähendasin aknast ettevaatlikult ümbrust uurides. "Jääb üle ainult taanduda." "Kuidas?" plahvatas Ray. "Aga nemad..." Ma alahindasin teda arvatavasti tunduvalt. Igasuguseks selgituseks tundus ôige koht olevat laeval, pealegi polnud meil kuigi palju aega, enne kui Laverni mehed taipavad lähimaid maju kontrollida. Ma ütlesin Ray poole vaatamata: "Taanduda. See on käsk. Sina lähed ees..." Siis lôi mul silme eest mustaks ja järgmisel hetkel taipasin ma, et libisen mööda aknaäärt alla. Küljes torkisid tuhanded nôelad ja ma vôitlesin meeleheitlikult peapööritusega. See idioot oli sihtimata minu pihta valangu tulistanud ja sööstis nüüd minema - loomulikult eesuksest, sinna, kus Lavern ja tema mehed olukorda üle vaatasid. Ma libisesin küll aeglaselt, kuid siis nägin järsku pôrandalaudu otse oma silmade ees. Ray'l on suurepärane väljaôpe, môtlesin hapult. Laverni terroristid jooksid summas kokku, et tapetud üle vaadata - ootamatult minnes oleks Ray arvatavasti nende kôigiga hakkama saanud, ent valang, mis mulle külje sisse tuli, pidi neid hoiatama. Ma ajasin end käpuli ja oigasin valjusti. Automaat? Käes. Kuidagi suutsin end aknalauani venitada. Esimesed lasud juba kostsid - vaevalt, et pihta, terroristid vôisid vast aimata Ray asukohta ja kômmutasid igaks juhuks. Tänav virvendas mul silme ees, kuid harjumused olid tugevamad: nagu modellerimisel märkis mu môte ära vôimalikud tulepunktid,automaat sumises hetkeks valmisoleku märgiks, ja siis ma juba tulistasin, kuigi tundus, nagu vaataks sedda kôike kusagilt kôrvalt. Ray, seljatagusest valangust veidi ehmunud, taipas alles hetk hiljem, et ma teda katan. Relva pöörata oli raske, kuid ma polnud ka mingi amatöör, nagu need seal eemal. Järgmise paari minuti jooksul jôudsin neid piisavalt häirida, et Ray distantsii läbida saaks - ning siis minestasin verekaotusest. Alles teadvusele tulles taipasin, et polnud seda enam kunagi lootnud teha. Kôige veiddram oli valu puudumine - ja siis tajusin, et asun operatsiooniautomaadis. Kogu kehas oli uimastavast preparaadist veel tuntav väsimus ja käsi, millega külge katsusin, tundus puudane. Ent külg oli terve. Teadsin küll teooriast, et selletaoliste operatsioonidega paigaldatud nahaosad on veidi teiselaadsed ja vähem tundlikud, kuid esimest korda sain juhuse praktikas kontrollida. Tunne oli veider. Endastmôista viibisin ma meie laevas. Kui ma operatsiooniautomaadist välja astusin, vôttis Ray mind vastu oma tavalisel apaatsel ilmel. "Mis sai Lavernist?" küsisin otsustavalt. "Ma ei tea, härra komandör," lausus Ray raporteerimistoonil. "Ma pöördusin tagasi, et teid laeva toimetada." "Nii et jäi ellu?" "Minust küll, härra komandör." "Olete vaba." Ray silmades peegeldus jahmatus. Arvatavasti ootas ta, et ma lukustan ta kindlasse kohta, ent mulle ei tulnud see môttessegi. Ma olin kindel, et Ray, kui talle môtlemisaega jätta, jôuab asja sisuni ise - vôi vähemalt austab oma komandöri käske, kuniks veel pole jôudnud. Ma ei ole kunagi küsinud , kaua tal väljamôtlemine aega vôttis. Vähemalt siis, kui me operatsiooni läbiviimise eest preemia kätte saime, näis ta veel juurdlevat. Umbes kaks aastat hiljem päris ta minu käest, kas ma jätsin tema kohta raporti andmata sellepärast, et ülesanne sai kokkuvôttes täidetud, vôi oli minus siiski mingeid sentimentaalseid tundeid ehk ligimesearmastust. Ma ei osanud talle vastata. NB! See jutt allub autorikaitsele ja seda pole lubatud kasutada kommertseesmärkidel. ¤ƒ.ĨČAĻ§Ģ ĐĪāĄąá;ū˙ ū˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙SummaryInformation(˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙ŧ˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙@†=‘éŲÅģ@žīMicrosoft Word 6.03˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙xg‰gü÷üõu]^c]cWXvRD ū D a  ėŌĶ’K‚w(ˆX#Ŗ'Ō*v.|3{4Ŗ5ˆ6‰6:];_;e<f<x=?‚?ļ?@[A–ABgCūūx ūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ū x ū x ūx ūx ūx ū x ū x ūū x ūx ūx ūx ūx ūx ū x ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx -gChCzEÕF˙GŋHîIīIãJņKœM_NmN&OīO PÂPšQ¸QËQĖQũSMUøUĸVĢWíY€Z6] `5ac8dLdld{dúd"g#gxgūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ū x ū x ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ūx ū'K@ņ˙Normala "A@ō˙Ą"Default Paragraph Fontxdxg˙˙˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙ ˙˙‰ "v+f9îFĸS{axdIf ‰g4gCxg56) Rein HelmeC:\WINWORD\DOKUMENT\RAY.TXT˙@Epson LQ-500LPT1:EPSON24Epson LQ-500  DLfūøũ´´úød÷ē€A˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙Epson LQ-500  DLfūøũ´´úød÷ē€A˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙€QdQdQdQdJTimes New Roman Symbol &ArialEE Times New Roman"‰ĐhKÚ ,í Fƒ$( Rein Helme Rein HelmeĐĪāĄąá;ū˙ ū˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙